Päev Londonis. Tšiili reisikiri I osa

Päev Londonis ja edasi Tšiili

Minu jaoks on kuhugi lendamine läbi Londoni loomulik osa reisist. Päev Londonis enne kuhugi edasi minekut on nagu sissejuhatus reisiks, et tulla välja kodustest toimetustest. Koos pojaga reisides käisime Londonis aastas kolmel korral vähemalt ning minu joaks on saanud London koduseks. Ma ei pea Londonis olles oma pead vaevama kus piirkonnas valida ööbimine kui ma edasi liigun. Samuti on selge transpordisüsteem. Muidugi ei ole need mul peas, ikka pean üle vaatama, aga ma ei pea selleks palju vaeva nägema. Välja on kujunenud oma lemmikhotellikett, lemmik kohvi, söögid ja söögikohad, kust saan kiiresti endale sobivad valikud teha. Samuti tean poode kus mis on, kust mida vajalikku saan.

Olen ka enne öelnud, et nö paketireisid mind ei vaimusta. Kui küsite miks, siis need on minu jaoks liiga igavad. Igavad on sellepärast, et pole vaja ise midagi mõelda. Kui ma lendan Eestist põmm kuhugi kohale, olen juba 5-6 tunni pärast kuurortis valmis paketiga hotellis, siis ma ei jõua oma mõtetes selle nädalakesega kodustest asjadest väljagi tulla. Kui ma olen kusagil suures linnas võõras kohas, kus ma pean ise hakkama orienteeruma, olema tähelepanelik jõudma õigesse kohta, siis see annab ajule tegevust. Mina puhkan keerulise reisiga, kus mul aju peab tegelema teistsuguste ülesannetega kui iga päev kodus. See annab ajule puhkust ja juba esimese päevaga on kõik igapäevased kodused ja töö asjad unustatud.

London

Londonisse jõudsin 17. jaanuari lõunaks Gatwick lennujaama ning edasilend Tšiili on 18. jaanuari õhtul Heathrow lennujaamast. Peatuspaigaks valisin Kensinghtoni, sest sealt on kõige mugavam metrooga saada kesklinna ning pärast Heathrow lennujaama saab samuti metrooga. Suures linnas muidugi ei maksa eriti loota, et saab sõita ühest kohast teise ilma ühistranspordis ümber istumata. See on paratamatu, lihtsalt tuleb teha parim valik sõltuvalt eesmärgist. Hotellikett on Premier Inn, mis on väga hea hinna ja kvaliteedisuhtega, kusjuures neil on superhead voodid, mida nad ka reklaamivad ja vaiksed toad. Selle keti hotellid on ka kõikides Londoni lennujaamades ja kesklinnas. Kohvi, mida ma eelistan on Costa Coffee ja see kohvik on alati samades hotellides, sest neil oli varem üks ja sama omanik.

Päev Londonis

Ilm on Londonis praegu suurepärane, päike paistab ning sooja oli eile 9C. Ei mingit vihma ega lund. Tavaliselt jaanuaris ei ole Londonis nii soe, ilm just minu jaoks tellitud. Ma ei teinud endale mingeid kindlaid plaane mida Londonis teha. Tšiilis on 2 nädalat isegi tihedalt planeeritud ning tahtsin võta Londonit rahulikult. Seega kulgesin rahulikult Gatwick’ust hotelli kuhu ma jõudsingi alles kella 17 paiku.

Erinevused, mis kohe Eestiga võrreldes silma torkavad, mida mina muidugi tean ka varem. Kui eestlane tahab olla teistest kaugemal ja eraldi, siis siin tahavad inimesed olla tihedalt koos, aga samas pigem teise eestlase läheduses. Näideks kui sõitsin rongiga lennujaamast linna, siis see vagun kuhu läksin, oli peaaegu tühi. Istusin maha ja teiselepoole vahekäiku tuli eestist isa pojaga. Siis aga istus nende vastu, teisele poole lauda ilmselgelt üks kohalik inimene, kuigi vagun oli praktiliselt tühi :). Kui rong aga liikuma hakkas, siis isa kolis koos pojaga teise laua taha. Täpselt nii on alati olnud, rong võib olla peaaegu tühi aga sa võid olla kindel, et siin tuleb raudselt siis keegi sinu kõrvale istuma. Tavaliselt tahavad nad ka rääkima hakata.

Mis veel seekord huvitav oli, et metroojaamas pakkus üks noormees, et aitab mul kohvri trepist ülesse viia. Seda pole siin enne juhtunud, küll aga olid Moskvas kohe abivalmis noormehed alati varmad kohvrit tassima. Ma siis ütlesin, et, ok. Noormees võttis kohvri ja hakkas kiirel jooksusammul trepist ülesse minema, nii nagu siin ikka tavaks on jooksuga ?. Mul käis küll peast mõte läbi, et no nii, nüüd panebki kohvriga ajama, ega ma järgi oma kontsadel ei jõua. Aga ei pannud ajama, pani ilusasti trepist ülesse jõudes kohvri maha. Teine põnev asi oli veel see, et metroos pakuti mulle istet, üks ilmselt minuga samas eas tumedanahaline. Selle peale ma mõtlesin, et nii. Kas tõesti, tõesti paistab juba välja, et olen 50+ ?

Veel mõned tähelepanekud Londoni kohta

Neid asju ma muidugi tean ka varem. Tallinna lennujaamas harjasin oma saapad puhtaks, et oleks ikka ilus suurde linna minna. Pärast tervet õhtut linnas uitamist olid saapad täpselt sama puhtad ja läikivad kui Londonisse saabudes. Panen oma saabastest siia ka fotod.

Veel võiks ka meil olla väljas sildid, et inimesed hoiaks ühte serva eskalaatorites, tee peal jne. Eestis on 2 m laiusel teel 1 inimene ja see kõnnib alati keset teed, nii, et temast ei saa mööda ei ühelt ega teiselt poolt.

Õhtu Londonis

Muidugi on võimalik minna teatrisse ja kuhu iganes. Londoni atrakstioonid on minul ammu ja mitu korda läbitud. Samuti ootab mind Tšiilis tihe programm ees. Seega võtsin ette lõõgastava jalutuskäigu Oxfort Streetile, et lihtsalt vaadata poodidesse ja inimesi ning olla linnamelus. Tegelikult oli mul vaja osta ka adapter siin laadimiseks, sest selgus, et oli vale adapteri kodus kotti pistnud. Eks ikka juhtub mõni viga sisse, see on ikka nii.

Õhtuseks jalutuskäiguks on Oxcford Street parim koht ja mulle on seal olevad poed ka teada. Ma muidugi ei mõelnud üldse sellele, et praegu on suured allahindlused. Ikka on tõesti suured ja head ning korralikud kaubad on 50%-70% all hinnatud. Kiusatus oli suur, astusin mõnda kohta sisse ka, pain endale ühed jalanõud kinni, aga ma ei lähe neid täna ostma, sest ei taha neid 2 nädalat endaga kaasa lennutada. Tšiilis tuleb mul 3 siselendu. Kui olen tagasiteel, siis ma neid saapaid ilmselt enam osta ei saa, sest allahindulsed on kuni 1. veebruarini, siis tuleb välja uus kaup. Odavamates poodides oli toodud välja ilmselt kogu laos olev kaup, igasugused suvised asjad samuti. Meil seda võimalust ei kasutada, et kui on allahindlus, siis tooge kõik vanad asjad ka välja, midagi ikka ostatakse ja inimestele meeldib kui on palju asju. Meil on kaubandusel õppida veel palju.

Edasi Tšiili – Santiago

Täna õhtul on siis edasilend Tšiili. Praegu on hommikupooli ja kirjutan hotellis blogi. Varsti lähen käin veel korra linnas, sest mõned riided ja reisijalanõud on mul vaja siiski osta. Tšiili lendan siit Madriidi kaudu Santiagosse. Madriidist saaks otse Santiagosse lennata, Londonist ei saa, aga Eestist ei saa niikuinii otse Madriidi lennata. Seega tuleks ikka mitu lendu ja kusagil peaks päeva veetma, mulle sobis London hästi. Santiagos olen 19. jaanuari hommikul, seal on mul majutus kesklinnas.

Tšiilis on mul kaheks nädalaks kokku pandud päris tihe kava. Lendan seal ka veel 3 korda. Lähen mere äärde ja Põhja mägedesse ca 1800 km kaugusele Santiagost. Veel lähe üle 4000 m kõrgusele. Reisid on ette ostetud ja planeeritud, samuti transfeerid kus vaja. Planeerimine oli tihe, aga neil on turism seal hästi arenenud ning igalt poolt kirjutatakse kohe vastu. Seega olen saanud juba mõnda aega harjutada hispaania keeles suhtlemist. Reiside korraldajad kirjutavad küll ka inglise keeles, aga ma ikka kirjutan hispaania keeles vastu. Majutuskohad on mulle küll kõik ainult hispaania keeles kirjutanud.

Kuhu mina Londonis, loe veel Londoni kohta siit.

Minu kohta saab lugeda veel blogist Naine 50pluss.