San Pedro de Atacama.
San Pedro de Atacama Tšiilis on lahedaim koht mida ma olen näinud. San Pedro de Atacama asub Santiagost ca 1700 km kaugusel ja 2400 m kõrgusel merepinnast Atacama kõrbes. Kuna mina läksin sinna La Serenast, siis sealt on 1000 km ja ca 1 h ja 20 min lennata. Lend väljus täpselt ja maandus täpselt. Calama lennujaamas oli aga juba hoopis teistsugune seltskond kui La Serenas. Pakun, et 90% on turistid ja siin on juba hästi kirju seltskond. Siin paistis silma hästi palju turiste Saksat olevat. Taksosid ja transfeeri pakkuvaid firmasid on seal lennujaamas palju. Saaks kohe ka sealt endale sobiva transpordi leida, ilma eelneva broneeringuta.
Seda ma olin eelnevalt lugenud Tripadvisor’ist, et UBER ei pidanud siin olema turvaline ja ametlik sõiduvahend. Muud võimalused, mis lennujaamas pakutakse, on kõik turvalised. Ühseõnaga ei maksa suvalisse autosse ronida, muud on kõik ok. Busse tõesti õhtul enam ei läinud ning edasi tagasi sõit ühises mikrobussis maksab ainult $20.
Korjati siis meie mikrobuss inimesi täis, enamus olid noored, pakun kuni 30-aastased, kes minuga samasse bussi tulid. Calamast San Pedro de Atacamasse on sõita 101 km ning sinna läheb praktiliselt sirge ja väga korralik asfalttee. Teed on siin üldse korralikud ja on ka kiirteid, mis on tasulised. Ainult mägiteed ja külavahe teed ei ole asfaltiga, mis on ka loomulik ja tolmuvabal teel polegi siin mõtet, sest niikunii on igal pool tolmune. Pinnas ja maastik on sellised. Kuna jõudsin Calamasse natuke enne kella 20 õhtul, siis hakkas juba hämarduma ja fotosid siis me ei saanud ümbrusest teha. Teen, siis kui lähen tagasi.
San Pedro de Atacama külatänav
Sõit Calama lennujaamast San Pedro de Atacama’sse.
Bussis minu kõrval istuv tütarlaps hakkas minuga peagi rääkima, et kust ma olen ja miks ma seal olen ning mida ma muidu veel teen, nii nagu ikka. See ongi normaalne. Ta ise oli Autsraaliast, olid kolmekesi ning nad tulid Santiagost, kus nad olid mõned päevad olnud. Edasi oli neil plaan minna Boliiviasse. Siit üldse on kõigil plaan veel kuhugi edasi minna ning nagu ma aru saan, siis on enamusel paneeritud 3 nädalane reis. Seda, mis linnas nad elavada ja mis tööd teevad, sellest ma ausalt aru ei saanud. Noored USA-st või Austraaliast räägivad ikka nii kiiresti ja natuke teise hääldusega, seetõttu kui nad hoogu sattuva, siis ma nende jutust täpselt aru ei saa. Seega ei hakka ise luuletama.
San Pedro de Atacama Hotelli siseõu
Mina olen siis öelnud, et mul on reisiblogi ja olen siin, et Tšiilist blogida ja eestlastele Tšiilit tutvustada. Peaksin tõesti seljakotis Eesti lippu kandma, sest olen siiani paari inimest kohanud, kes Eestit teavad. Teeksin hea meelega EAS-i rahadega ühe Eestit tutvustava maailmaturnee. Kuna ma olen ikka oma välimuselt ka silmatorkavalt erinev ülejäändu turistidest, siis see oleks ikka super hea promo Eestile. Siin San Pedro de Atacama’s on küll palju noori turiste nii üksi kui 3-4 kaupa, seljakotiga ja heledama nahaga eurooplasi, aga nii heledat tüüpilist põhjamaalast nagu ma praegu välja näen, ei ole ma kohanud. Ma pole üldse siin Põhjamaadest kedagi kohanud.
San Pedro de Atacama.
Tunnike möödus kiiresti ja kohal ma olingi oma hostelis. Ma olin selle koha kohta vidosid palju vaadanud, seetõttu ei olnud ma sellest kohast üllatunud. San Pedro de Atacama ongi minu Tšiili reisi peamine sihtpunkt. Siin ma olen nüüd 5 ööd ja 5 päeva kohapeal. See on tõesti, tõesti väga eriline ja lahe koht kus on rustikaalsed majad, poed, hotellid, hostelid. Nad on osanud kogu seda küla loomulikkust hoida ja säilitada ning see on kindlasti üks põhjus, miks turistid siia tulevad. Ei mingeid tolmuvabasid teesid. Kuna siin on nende peamine maavara vask ja kaevandatakse ka vaske, siis on kõik punast tolmu täis. Ühe päevaga kattud kindlasti tolmuga ning riiete igapäevasest pesemisest loobud, lihtsalt kõik ongi tolmune, see on elu siin mägedes.
Samas on rustikaalse maja uksetaga basseiniga hotell ja väga lahedada söögikohad, kus üle ühe koha on õhtuti elav muusika. Peatänavat on üks ja see on eriti turiste täis õhtul, sest päeval on kõik tuuridel linanst väljas mägedes. Elanikke on siin ligi 5000 inimest, kui palju korraga turiste siin on ei tea, arvan, et mitu korda rohkem kui kohalikke.
Kohanemine kõrgusega ja ajavahega.
Ajavahe on siin Eestiga 5 h, sellega kohanemisega läks nii, et esimesel kahel päeval ei olnud viga. Kõige raskem oli 3 päev, õigemini öö, ilmselt seetõttu, et siis käisin ka päeval mägedes 2400 m kõrgusel ja õhtul madalamal tagasi olles oli raske hingata. Edasi on juba organism ajavahega kohanenud ja päeval und ei tule, muidu oligi surnud punkt kella 18 paiku õhtul Praegu on teil kell 3:24, kui ma kirjutan ja päev ning öö on mul kohaliku ajaga paigas. Nädalake ongi see aeg, mis Ameerikasse tulles läheb kohanemiseks.
Siia, San Pedro de Atacamasse jõudsin kohale õhtul 21:30 paiku ja läksin pea kohe magama. Alguses ei andnud kõrguse vahe midagi tunda, aga öösel hakkasin ülesse ärkama. Ilmselt läks vererõhk kõrgeks. Järgmisel päeval oli natuke raske hingata küll ja olin väga aegalane. Mägedes olek ongi hea, see rahustab organismi kohe maha. Lihtsalt ei saagi kiiresti liigutada, muidu hakkab pea ringi käima. Peavalu mul ei ole olnud, õhtupoole oli juba parem. Kuna ma lähen kahel korral 4300m kõrgusele, siis ühe reisi muutiski reisibüroo mul ära viimasele päevale, et ma kohaneks kõrgusega enne. Väga tähelepanelik neist. Kuna mul teisel päeval siin olles on samuti reis 4300 m kõrgusele, siis ma läksin sinna turismibüroosse küsima, et kas seda ei peaks ära muutma. Nad ütlesid, et seda ei pea, sest siin minnakse mäkke ülesse sika-saka, aga teisel reisil otse.
Väga lahedaid ja stiilseid kohvikuid ja restorane on kahe tänava jagu vaheldumisi hotellide ja turismipunktidega.
Mida teha San Pedro de Atacamas?
Ohoo, siin on teha ja vaadata nii palju, et ma ei jõua isegi 5 päevaga igal pool käia kus sooviksin. Muidugi on väljasõidud külast välja, vaatamisväärsused on looduslikud kohad, mis on looduse enda tehtud. Mõned väljasõidud on pool päeva ja siis mul on päeva teises pooles teine väljasõit teise kohta. Siin on kohti igasuguste huvidega ja inimestele. Matkamine, astroloogia, arheoloogia, termaalveeallikad, soolajärved, flamingod, vulkaan, mille juurde tehakse reise, kuumavee geisrid, mineraalvee allikad. Loodus ja maastik on siin nii mitmekülgsed kui üldse olla saavad ja loodus pakub siin erinevaid elamusi. Seda kõik nad oskavad hästi müüa ja näidata. Nendest kohtadest, mida ma külastan teen eraldi postituse. Vaata siit kohti mida külastada San Pedro de Atacamas.
Käsitöömestreid on seal palju, palju on kunsti, ehteid, käsitööd.
Veel fotosid San Pedro de Atacama’st
Vaata kaardilt Calamast San Pedro de Atacama teekonda.
Ees on mul põnevad ja ilusad päeva. Loe Tšiili reisikirju veel siit. Loe Tšiili reisikirja.
Miks üldse resida Tšiili loe siit.
