Montenegro

Montenegro – 15 soovitust kuhu minna Montenegros

Montenegro on üks ilusaim riik oma kauni mägise looduse ja maalilise rannikualaga. Montenegro kulgeb piki Aadria mere rannikut, riigi põhjaosa on tuntud suusakuurortite poolest ning on populaarne loodus- ja mäeturismi keskus. Montenegro loodeosas asub massiivne Durmitori rahvuspark, mis on osa Dinaari Alpidest. Selle kõrgeim mäetipp on Bobotov Kuk, mis kõrgub kuni 2523 meetrini.

Montenegro sopilisel ja kitsal, maalilisel rannikuribal kõrguvad ühel pool mäed ja teisel pool on sügavsinine Aadria meri. Märkimistväärt on Budva linn ja selle lahesoppi jääv 35km pikkune kuldsete liivadega rand ning fjordi meenutav Kotori laht, mis on tuntud oma kaunite keskaegsete kindluslinnade Kotor ja Herceg Novi poolest.

Montenegro kuulsaim ja tuntuim kuurortlinn on Budva ning Tivatis asuv sadam – Porto Montenegro on üks ilusaimaid sadamaid maailmas.

Natuke fakte ja Montenegro ajaloost.

Montenegro kuulub Lääne-Balkanimaade hulka, piirneb Horvaatia, Bosnia&Herzegovina, Serbia, Kosovo ja Albaaniaga. Riigi rannajoone pikkus on kõigest 294 km.

Montenegro nimi tuleb Itaalia keelest ja tähendab tõlkes “Musta mäge”. Montenegro ajalugu on olnud kirju, sest seda pisikest maa-ala mere ääres on tema asukoha pärast paljud naaberriigid enda valdusesse soovinud saada. Montenegro on olnud korduvalt Rooma keisririigi ja naaberriigi Serbia võimu all. 14-ndal sajandil oli Montenegro Veneetsia kuningriigi osa ja 15-19 sajandil kuulus enamus alast Türgi Otomanide võimu alla. 910.a sai Montenegrost iseseisev kuningriik.

Teise maailmasõja alguses okupeeris Jugoslaavia Montenegro, misjärel sai Montenegrost Jugoslaavia osa kuni viimase lagunemiseni 1992.a. Pärast Jugoslaavia laugunemist moodustati Serbia-Montenegro liitriik ja alates 3.juunist 2006 on Montenegro olnud iseseisv riik. Montenegro ei kuulu Euroopa Liitu, kuid seal on rahana käibel euro.

Montenegro pealinn on Podgorica, mille pindala on 13 812 km². Riigi ametlik keel on Montenegro keel ja rahvaarv on 617 213.

Millal ja kuhu minna Montenegros?

Montenegro on hea reisisihtkoht igal aastaajal. Siin on mägesid talvel suusatamiseks ja suvel matkamiseks ning loodusturism on NMontenegros väga populaarne ja hästi arenenud. Selles väikeses riigis väga põnevaid ajaloolisi paiku, sopiline rannikuala keskaegsete kalurikülade, kirikute, mäenõlvadel olevate kloostrite on omaette tõmbenumber. Minul oli õnnelik juhus viibida siin oktoobris kolmel nädalal ning reisisaatajana külastasin koos oma gruppidega imelisi paiku. Hea meelega läheksin sinna tagasi ning soovitan seda riiki kõigile.

Kõige soojem on siin juuni-september ning kõige rohkem turiste on juuni keskpaigast kuni septembrini. Kuna september ja oktoober on siin veel soojad, kuni oktoobri kespaigani on soe vähemalt, siis kui teie puhuksegraafik ei sõltu koolivaheaegadest, soovitan minna septembris või oktoobri alguses. Juuni I poolel on samuti vähem turiste.

Kliima ja maastik.

Aadria mere rannikul valitseb kuuma kuiva suve ja sooja niiske talvega vahemereline kliima. Riigi rannikul on sademeid kuni 1600 mm/aastas, sisemaal kuni 1900 mm/aastas, kõrgematel nõlvadel isegi 2500–3000 mm/aastas. Kotori lahe põhjarannik on kogu Euroopa sademeterohkeim koht, kus ulatub sademete hulk 5000 mm aastas.

Mandrilise kliimaga ala algab ca 50 km kaugusel rannikust ja talved on seal külmemad, seda ka kõrguse vahe tõttu. Lumikate püsib mägedes 4–5 kuud, talvel on loodusmaastikel ja mägedes liikumine võib olla suhteliselt raske ja ohtlik. On maavärinate võimalusi ja sellega seoses laviiniohte.

38% riigi alast on kaetud metsaga, madalamal ranniku lähedal on segametsad, kõrgemal mägedes okasmetsad. Maastik on väga erinev ja ka ranniku iseloom muutub lõuna suunas, erinevalt Horvaatiast, kus on rannikul ligi 1200 “uppunud mäetippe” meenutavat saart, millest mitmed märkimisväärselt suured, on Montenegro rannikul vaid neli pisikest meresaart, suurim neist Sveti Nikola.

Soovitused mida teha ja kuhu minna Monrenegros?

1. Kotori laht.

Kotor on Montenegro kõige erilisem ning kõige rohkem turiste ligimeelitav piirkond. Kotori fjordilaadne laht tõmbas juba iidsetel aegadel ligi veneetslasi, kes piirkonna okupeerisid ja selle asustasid. Kotori linnas on tänaseni võimalik imetleda veneetslaste poolt rajatud ehitisi, maju, väljakuid, pagariärisid, naha ja klaasitöökodasid. Seetõttu näeb vanalinn välja üsnagi veneetsiapärane. Kotori sadam on ümbritsetud Veneetsia ajastul ehitatud kindlustustega, mis on säilinud tänapäevani. Kotori lahte peetakse Euroopa lõunapoolseimaks fjordiks, kuid see on tegelikult jõgi – õigemini vee all olev jõe kanjon. Koos Orjeni ja Lovćeni peaaegu rippuvate lubjakivikaljudega moodustavad Kotori linn, laht ja selle ümbrus muljetavaldava maastiku.

Kotori laht on nii sügav, et suured kruisiilaevad, mis tulevad sinna, pääsevad kuni Kotor vanalinnani välja. Laht on omaette huvitava kujuga ja seal on soovitav võtta paadituurid ning liikuda lahes paadiga külast külla.

Kotor linn.

Kotor linn on keskaegne kindluslinn, mis asub lahe kaugeimas osas, justkui peidetult kõige tagumises sopis ja on üks oluliseim turismimagnet. Linnas elab praegusel ajal ca 13 347 inimest ja linn on Kotori valla halduskeskus. Kotori vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse, kui üks osa Veneetsia kaitsetöödest ja kindlustustest 16.–17. sajandil. Vanalinnas on kohalikke elanikke kõigest ligi 1400. Kohaliku elanikud on turistide voolu tõttu linnast lahkunud mujale elama ning vanalinnas on peamiselt hotellid ja muud majutusasutused ning restoranid, poed, kohvikud, mis on loodud turistide teenindamiseks.

Kotori vanalinn on tõeliselt põnev ning soovitan võtta seal viibimiseks aega rohkem, kui ühe päeva, et imetleda rahulikult selle omapärase kindluslinna ilu ja nautida kohalikke roogi, mis on samuti veneetsia mõjutustega.

Kotor Montenegro

Vanalinna ümbritseb linnamüür, millele saab minna jalutama. Taamal mäel asub klooster, mida soovitan samuti külastada ning selle külastamiseks kulub oamette juba päevake, et mäkke minna ja tagasi tulla.

Vanalinn ise on munakivisillutisega alleede rägastik, kus on väikesed Aladdini koopastiilis poed, kohvikud ja restoranid, kuhu saab suvel kuumuse eest varjuda ning kohalike hõrgutistega keha kinnitada.

Toitudest soovitan seal kindlasti proovida mereande, kohalik, traditsiooniline toit on kalmaari ja tindiga risoto ning grillitud kaheksajalag. Neid on võimalik proovida kogu rannikualal ajaloolistes rustikaalsetes söögikohtades.

Kohalik traditsiooniline jook on rakija, mis on mee, ploomide, viigimarjade, viinamarjade valmistatud ürdipiirituse jook.

Millal Kotori minna?

Kõige rohkem kruiisilaevu ja turiste pidavat olema juulis ja augustis, kõige parem aeg külastamiseks võiks olla mai-juuni I pool ning oktoober.

Parima vaate iidsele linnale ja ümbrusele saate San Giovanni kindlusest, võtke ette retk sinna, et seda vaadet imetleda endale fotodena säilitada.

2. Perast.

Perast on Kotori lahes asuv väike küla ning kui korra juba Kotori lahte lähete, siis see on koht ,mida ma soovitan kindlasti külastada. Kotorist saab sinna paadiga või mööda maanteed, kuid soovitan minna paadiga, sii avanevad teile lahes imepärased vaated sinisele merele ja kale pool kõrguvatele kaljudele. Sõiduaeg Kotorist Perastisse on umbes 20-30 minutit.

Mida Perastis teha ja mida vaadata?

Perast üks paremini säilinud ajaloolisi külasid kogu Aadria mere rannikul. See on osa UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast Kotori loodus- ja kultuuriajaloolisest piirkonnast. Perast erineb Kotorist ja Budvast ja enamusest Aadria mere rannikul olevatest linnadest selle poolest, et see ei ole müüriga piiratud vaid avaneb otse merre.

Küla kulgeb piki merekallast kitsa ribana ja on põhimõtteliselt ühe pika ja kitsa, piki merekallast kulgeva tee meäpoolsele küljele rajatud. Teisel pool külateed on kohe meri. Kitsast küladeed ääristavad restoranid, kus lauad on täpselt mere kaldal ning teisel pool teed ehk siis mäenõlval on restoranide köögid ja kauplused, kirikud ning teised ajaloolised hooned.

Perast Montenegro

Veneetsia-aegsed paleed, väljakud ja kirikud on kaunilt säilinud, meenutades Perasti kuldaega kaubasadama ja mereõppekeskusena. Perasti ajalugu on oamette põnev. Esmalt asustasid ala Illüüria hõimud, hiljem õitses Perast Veneetsia Vabariigi all mil linna juhtis 12 jõukate kalurite, kaupmeeste ja meremeeste klanni, kes ehitasid sadama äärde oma suurejoonelised liivakivist elamud.

Linn kasvas ja rikastus 18. sajandil ning seal on täna ligi 20 barokkstiilis paleed, 17 katoliku ja kaks õigeusu kirikut. Kuna siin asus üks paremaid merekoole, saadeti Peeter I Venemaalt siia kapten Marko Martinovici juurde väljaõppele.

Perasti külas elab praegu ainult ligi 270 kohalikku elanikku. Linnas on meremuuseum, kuhu tasub samuti sisse astuda, see asub kohe mere ääres külatee servas. Eksida ei ole külas võimalust.

3. Our Lady of the Rock.

Kui te lähete Perasti külla, siis kindlasti minge saarele, mille nimi on “Our Lady of the Rocks” (tõlkes võiks see kõlada kui “Kaljude Jumalaema”). See on üks kahest saarekesest Perasti rannikul Kotori lahes. Teine saar ​​on Sveti Đorđe. “Our Lady of the Rocks” saarelt on tehtud postituse kaanefoto. See on tehissaar, mis on loodud inimeste poolt kividest kaitsevallide ja vanade ja konfiskeeritud laevade uputamisega, kuhu uptuamiseks laeti peal kivid.

Kuhu minna Montenegros Our Lady of the Rocks

Saarel asub Jumalaema katoliku kirik mis on saare suurim hoone ja selle juurde kuulub ka muuseum. Sissepääs muuseumi maksab ainult 2eur ja soovitan seda kindlasti külastada, sest seal asub 1500 sajandist pärit altarimaal jumalaemast millega on seotud ka saare legend

Lisaks sellele maalile on kirikus märkimisväärne kollektsioon (üle 2000tk) hõbeplaate millele on reljeefis pressitud erineva laevad. Väidetavalt pidid need olema kõik uppunud laevadest.

Perasti kiriku ja saare legend.

Saare ja tekkimise ning kiriku ja selle altarimaaliga on seotud ka legend. Balkanimaades on kombeks, et paljud kohad, skulptuurid ja hooned seotud legendidega. Perasti saare legendi järgi on saareke kerkinud merest sajandite jooksul inimeste poolt merre loobitud kividest. Väidetavalt täitsid kohalikud meremehed, iidset vannet pärast seda, kui leidsid 22. juulil 1452 merest kaljult Madonna ja Lapse ikooni.

Igalt edukalt reisilt naastes panid meremehed lahte kivi, millest aja jooksul kerkis saareke järjest suuremaks ülatudes merest järk-järgult välja. Kivide merre loopimise komme on alles veel tänapäeval ning igal aastal 22. juulil päikeseloojangul toimub sellel ajal suur festival, mille raames kohalikud elanikud lähevad paatidega merele ja loobivad saare juurde merre kive. Nii muutub saare pindala järjest suuremaks. Seda sama ikoonimaali saate näha tänapäeval seal kirikus.

Kirikus näete ülemistel korrustel veel meremeeste aardeid, maale laevadest tormisel merel ning hindamatu väärtusega gobelääni, mida on teinud üks naine 25.a kui ta ootas merelt tagasi oma kellimat. Sellesse gobelääni on ta sisse tikkinud ka oma juuksed ning seda valmistades jäi ta pimedaks. Selle gobelääbi fotosid saate imetleda allpool oleval fotol. Fotodel on ka saarel asuv kirik ning Perasti küla kaldaäärne.

Kiriku lähedal on veel väike kingipood ja saarekese läänepoolses osas väike majaks.

4. Herceg Novi.

Horvaatia piirist mõne miili kaugusel asuvas Herceg Novis on kõigi olemas, mis on iseloomulikud Montenegro rannikulinnadele: meevärviline kaunis vanalinn, väiksed kohvikud ja restoranid kus saab kohalike toite maitsta, milleks on peamiselt mereannid ning subtroopiline kliima. Mereäärne asukoht on muutnud Herceg Novi riigi kalapüügi ja kalakasvatuse, sealhulgas karpide kasvatuse ning mere- ja veesoprdialade ja purjespordi keskuseks. Siin soovitan ette võtta süstamatk või minna sinisesse Aadria merres snorgeldama. Snorgeldama või paadiga saab minna mahajäetud allveelaeva aedikusse seiklema või hoopis minna akvalangiga sajand tagasi uppunud Austria-Ungari aurulaeva Tihany vrakki uudistama.

5. Tivat ja Porto Montenegro.

Porto Montenegro on uus kaunis sadam Kotori lahes Tivatis. Tivati linn on ise kõige noorem linn Kotori lahes ning sealne Porto Montenegro on luksusjahtide sadam ja on rajatud alles 2006.aastast. See ala kuulus varem Jugoslaavia ereväebaasile ning oli müüriga kaitsud merele ja vaadet ega avatust ei olnud.

See on koht, mida tasub kindlasti ülastada. See on ilus suur puhas sadam, kus saate rannapromenaadil jalutad, imetleda miljoneid maksvaid lukusjahte ning ka ise mõne jahiga sõitma ehk minna. See on koht kus ülemaailma rikkad erinevatest riikidet oma jahte hoiavad.

Porto Mintenegro

Mere kaldal asuvad järjest kohvikud ning paralleeltänaval asuvad luksusbändide poed. Rannikule on rajatud kaunid korterelamud ja luksushotellid.

Tivati sadamas on veel allaveelavemuusem, kus saate minna allveelaeva sisse ja selle eluga tutvuda. Soovitan kindlasti ka seda allveelaeva seest vaatama minna.

6. Budva.

Budva on Montenegro Riviera kus 35 km pikkusel kaldaribal on 20 randa. Rannikuala krooniks on Budva vanalinn. Keskaegne Veneetsia stiilis vanalinnas on mõnusalt rahuliku atmosfääriga ajaloolise hõnguga linn. Kitsad tänavad, kus on palju väikseid butiike ja kohvikuid ning restorane, kus saate kuulata tänavamuusikute esinemisi ja nautida tänavakohvikutes vabaõhuteatrit.

Budva Montenegro

Budva linnal on samuti põnev ja kirev ajalugu nagu kogu Aadria mere piirkonna riikidel. Lisaks rannas viibimisele on Budva linnas palju teha ning linna sümbol on Budva baleriin, mille kujuga on samuti seotud legend. Siin on foto sellest kujust, kõige ilusamad pildid sealt saate päikeseloojangu ajal.

Tormiga tõusevad laiend kuni kujuni välja ja siis ei saagi sinna minna. Koroona ajal 2020, oli torm kuju merre viinud, kuid õnneks leiti see mõne päeva pärast kaldalt üles ning pandi oma kohale tagasi.

Budva linnas on ka kirev ööelu ning seda võrreldakse sageli Miamiga.

Kui soovite kogeda Budva ööelu, on Slovenska Plaža piirkond parim koht peatumiseks. See on linna suur, peamine rand ja seal ümbruses on rohkel baar ja öökulbisid.

Vanalinnas soovitan külastada mere ääres asuvat iidset kindlust-tsitadeli. See on Budva vanalinnas lausa kohustuslik külastus. Selle strateegiline asukoht Aadria mere ääres muutis selle oluliseks kindlustuseks kogu Budva ajaloo vältel. Pilet sinna tsitadelli kindlusesse maksab ainult 3,50 eurot ning selle tasu eest saate külastada kindluse kõiki nurgataguseid ja teile avanevad kaunid vaated Aadria merele ning vanalinnale. Sissepääs tsitadelli kindlusesse sisaldab ka sissepääsu Budva linna muuseumisse.

Kui olete perega (lastega), siis saate külastada Budva veeparki ja seal saate lõbusa päeva veeta isegi siis, kui te ei ole lastega.

Üks asi mida saab Montenegros igal pool harrastada, sealhulgas ka Budvas on veesport: kayaking, parapurjetamine jne ja võtta paadireise ette erinevatesse läheduses asuvatesse küladess samuti ka Kotori ja Perastisse või Petrovaci.

7. Petrovac.

Petrovac oligi tegelikult see linn kus oli meie hotell. See on väiksem mõnus linn ja kuurort Budva külje all.

Petrovaci rand on linna kõige populaarsem rand, kuid lähedal asub veel Lučice rand, mis on vaiksem ning sellel on vapustav selge vesi ja liivased kaldad.

Allpool fotol on Petrovac rand oktoobris. Ilus, puhas, vaikne.

Üks tore asi, mida veel saab teha, on matkata Petrovacist lähedalasuvasse Reževići linna. Rada algab Danica hotelli tagant ja lõpeb vaikse maalilise rannaga. Ja kui soovite päeva nautida, külastage Annina Wellnessi hotellis Ami Budva Petrovac, mis on üks Budva Riviera parimaid spaasid.

Kuhu minna Montenegros Petrovac

8. Sveti Stefan.

Sveti Stefan – see on poolsaar, mis koosneb Budvast lõuna pool asuvatest kriitliivast ja terrakotakattega villadest. See saar on inimeste poolt kunstlikult rajatud.

Legendi järgi rahastati linna kindlustuse ehitamist pärast seda, kui Paštrovići rüüstas Jazi ees sildunud Türgi laevu Barbarossa Kotori piiramise ajal 1539. aastal. Linn lõhuti varsti pärast seda, neljanda Osmani-Veneetsia sõja ajal. Pärast Paštrovići pidevaid palveid nõustus Veneetsia Vabariik selle 16. sajandil uuesti üles ehitama. 15. sajandil ehitati kindlustatud küla kaitseks türklaste vastu ja sellest sai Aadria mere piraatide varjupaik.

Kindluslinnas saarel on olnud elanikke varem umbes 400 kandis. Allpool on sellest kindlussaarest foto.

Montenegro Sveti Stefan

Saarel olev kuurort taastati ja avati 2009. aastal. Kuurort kuulub Aman Resortsiga ketti ja on taas populaarne paik A klassi staaride hulgas. 13. juulil 2010 Montenegro riigipäeval andis Itaalia tenor Andrea Bocelli kuurordis kontserdi, et tähistada hotelli kuldset juubelit. Hotell võitis 2010. aastal Gallivanter’s Guide’i aasta hotelli auhinna.

Kindlustatud saarele pääs on tasuline ja seal asub praegu 5* luksushotell. Saarekuurorti tippaeg oli 70-ndatel kui oli Jugoslaavia rahvavabariik. Saarel on viibinud mitmed maailmaklassi staarid sealhulgas: Orson Welles, Elizabeth Taylor, Sophia Loren, Marilyn Monroe, printsess Margaret, Carlo Ponti, Ingemar Stenmark ja Kirk Douglas. Jugoslaavia lagunemine 1990. aastatel tõi kuurordile allakäigu.

Veel soovituslikke kohti kuhu minna Montenegros.

Toon veel allpool põnevamaid kohti kuhu Montenegros tasub minna. Neis kohtades ma ise ei ole käinud, ei jäänud selleks aega, kuid, kui mul avaneb võimalus sinna uuesti minna, siis kindlasti tahaksin rohkem ka looduses käia.

9. Durmitori rahvuspark ja Tara jõgi.

Durmitori rahvuspargi maalilist loodust ilmestavad liustikujärved ja 1300m sügav Tara jõe kanjon. Tara jõgi on üks põhjus, miks sinna minna. Rahvuspargis elavad pruunkarud, hundid ja metssead. Pargi järvestik on Unesco kaitse ning pesitseb ligi 160 linnuliiki. Kui sul on kogemusi mägironimisega, siis võid ette võtta matka Bobotov Kuki tippu. Talvisel ajal saab seal suusatada ning on hea alternatiiv Alpi kuurorditele.

Taral jõel süstaga sõitmine ja kayaking.

Tara jõgi voolab läbi Euroopa sügavaima kanjoni ja kulgeb läbi Montenegro valge vee vahutava kaldkriipsuna. Tara kanjoni põhi on 1300 meetri sügavusel, mis on peaaegu samaväärne Arizona Suure kanjoniga. Kõige rohkem pildistatud osa on 15 km pikkune musta järve lõik läbi Durmitori rahvuspargi, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Piirkonnas pakutakse veel mägiratta-, ratsa- ja koopamatkasid ning saab minna imetlema idüllilist Ostrogi kloostrit.

10. Blue Cave – Sinine Koobas.

Blue Cave on massiivne sillerdava sinise veega kivikoobas, mis on populaarne paadimatkade, süstasõidu ja snorgeldamise poolest. Koopasse sissepääs on tasuta, kuid sinna saamiseks tuleb minna paadiga. Üldiselt pakutakse paadisõite ja pileteid sinna sõiduks igal pool. Soovitan see väike 3-4 tunnine paadisõit ja eksursioon ette võtta, kui külastate Kotori või Tivatit või Herzeg Novi. Sinna koopasse sõidupiletid paadiga maksavad umbes 30-40 eur, sõltub mida pakett sisaldab. Suvel ja sügisel tasuks seal ka snorgeldada. Vesi on imeline ja sinine nagu ütleb nimi – Blue Cave – Sinine koobas.

11. Lovceni rahvuspark.

Lovceni rahvuspark on teine suur rahvuspark Durmitori rahvuspargi järel. See on kaljude, graniidist moodustunud katedraalidega mäestikuala kus ja riigi kõrgeimad mäetibud. Smamoodi on siin loomaliikidest esindatud hundid, karud, hirved, põdrad. Matkarajad metsas on nagu “hundirajad, mis kulgevad läbi läbi lubjakivikarsti ja ajatute kivikülade, kust avaneb vaade Aadria merele.

Siin rahvuspargis on üks hulljulge atraktsioon.

Kuulus jalgrattalaskmine Kotori.

Veel üks muljetavaldav rahvuspark on Skadari järv. See on suur järv, millest üks kolmandik jääb Albaania territooriumile ja kaks kolmandikku jääb Montenegro maalale. See rahvuspark on imelses sinise selge veega ja rohkelt asutatud erinevate linnuliikidega, nagu näiteks Dalmaatsia pelikan. Skadari järve rahvuspargis asuvad mitmed keskaegsed kloostrid ning kaunid rannad.

12. Avastage üksildane Ada Bojana saar.

Ada Bojana saar on nagu Kariibi mere saar. See asub riigi lõunaosas paikneb Albania piiri ääres ja on huvitava kolmnurkse kujuga. See saar on aastakümneid olnud atraktiivne kunstiinimestele: kirjanikele, luuletajatele, kunstnikele, keda on meelitanud omapärane asukoht ja nudistidele spetsialiseeritud kuurort. Mõnel lõigul pidid olema hoiatavad teeviidad nudistide eest. 🙂 Saarel on spetsiaalne nudistide ala. Saar on populaarne ka lohesurfarite hulgas.

13. Puhkus Ulcinji rivieral.

Kui te olete käinud USA-s ja olete kuulnud Miami Beaci ja Long Beachi kohta, siis siin on täpselt samade nimedega rannad. See siin on kokku riigi pikim rand mille nimi on Velika Plaza. Juba nimigi ütleb, et tegemist on pika rannaga ning selle pikkus on 13 km. See on tõesti kaunis rand, mis on luidetega ümbritsetud ning on ideaalne meelispaik lohesurfaritele ja on samuti populaarne nudistide seas. KUi soovite vaheldust, siis on soovitav võtta poolepäevane paadireis lähedalasuvasse Valdanose randa, kus saab näha selle koobastega kaetud imelist abajat mis pidi olema elumuutev kogemus.

14. Rongiga Bijelo Poljest – Bari.

See sõit on nagu reaaalne Ameerika mägede sõit. Lõik Bijelo Polje mägede taganemisest kuni Bar rollercoastersi rannikuni on, seal on terve kolmandiku teest läbi viaduktide ja tunnelite. Uuuh, tõeline mägiraudee. 1000 m kõrguselt kukkumine nõuab spetsiaalset rada ning seetõttu teeb tee ringi ümber Limi jõe, mitmest järvest mööda ja üle kuni eelmise kümnendini olnud maailma kõrgeima silla. Tõeline atraktsioon, mida tasub läbi teha. Raudtee ühendab pealinna Podgoricat ja Bari.

15. Pealinn Podgorica.

Kuna Kotori lahe ilu tõmbab enamuse turistide voogu endasse, siis on riigi pealinn Porgorica natuke unarusse jäetud. Iseeensest ei olegi seal väga palju vaatamist, ühest päevast piisaks, kuid tasub külastamist ikkagi.

Soovitavad kohad, mida linnas külastada on:

  • King’s Park, mis on täis riigi suurkujude monumente.
  • Seejärel suunduge Hram Hristovog Vaskrsenja suunas mis on Õigeusu Kristuse ülestõusmise tempel, millel on minaretitaoline kellatorn. See näeb välja nagu pulmakoogiga katedraal, millel on palju tornikesi ja kupleid.
  • üle Moraca jõe rajatud suur Milleeniumi sild
  • Petrovic kindlus
  • Vabaduse plats
  • Dajbabe klooster.

Podgorica vanalinn sai II maailmasõjas väga palju kannatada, linna pommitati vähemalt 80 korral ning ajalooline osa on häivinenud. Vanalinnas on alles sajandeid vana kellatorn, mille ehitasid türklased. See on huvitav keset linna ja torkab kohe silma.

Linna põhjapoolses osas asuvad iidsed Doclea varemed, mis on ajalooline paik.

Mida teha ja kuhu minna Horvaatias saad lugade siit.

Loe veel reisimsie kohta minu reisikirjast kuidas ma üksinda mööda maailma reisima sattusin siit.

Algarve reisijuht. 11 kohta kuhu minna Portugalis Algarves

Sevilla Andaluusia – 16 soovitust kuhu minna Sevillas

About the author