London on minu lemmiklinn, kus mulle meeldib käia vähemalt korra aastas. Juba esimesel korral, kui ma sinna 1996.a. mais sattusin, tundsin, et see on minu linn. Kõik oli tuttav, erinevalt näiteks Pariisist, kus ma vahetult enne esimest Londoni külastust olin ka päevakese viibinud. Sellel esimesel korral olin ma Londonis pea nädala, viis päeva kohal ja kõik peamised vaatamisväärsused said siis läbi käidud. Muljed olid suurepärased ja kõik oli minu jaoks kodune ja oamne. Tookord ma ostsin endale raamatu “Where To Go In Britain”, sest kindel plaan oli peagi sinna tagasi minna. See raamat on välja antud 1992.a. ning selles raamatus on kirjeldatud 500 kohta Suurbritannias kuhu minna ja ka seda, kuidas minna, rongid, maanteed jne. Siiski juhtus nii, et ma ei juhtunud Inglismaale enne uuesti kui 2012.a. kevadel, siis käisin seal oma pojaga, kellest samuti sai Inglismaa fänn. Pärast seda käisimegi koos pojaga Londonis aastas kahel – kolmel korral. Vahel niisama ja vahel siis, kui reisisime kuhugi mujale, siis ikka läbi Londoni, kus nii minnes kui tulles veetsime kohepeal ka päevakese. Selle raamatu järgi, aga mis ma ostsin, planeerisime oma esimesed reisid alles 2016.a. kevadel, kui olime käinud Šotimaal ja kolm päeva Londonis ja Inglimsaal vajasid sisustamist.
Seekord juhtus nii, et käisin Inglismaal siis, kui oli meie kalli Eesti Vabariigi 100 sünnipäev. Kui ma ostsin lennupiletid ja broneerisin hotelli, siis ma sellele ei mõelnud. Avastasin selle alles hiljem, umbes uuel aastal kui reisiaeg hakkas lähenema. Kurvastama ma selle üle ei hakanud, et suure sünnipäeva ajaks olin endale reisi planeerinud, tegelikult oleks ma sinna niikuinii läinud, sest oli põhjust minna tööalaselt messi külastama. Kui juba korra sinna lennata, siis on vaja ikka midagi rohkemat ette võtta kui ainult messi külastus, paigal ma pikalt ei püsi.
Mina jäin sünnipäevapidustustega Inglismaal vägagi rahule. Vaadake teie ka kuidas meil seal läks :)!
Esimene osa ja saabumine Inglismaale Guildfordi.
