Lend Tšiili kulges täiesti plaanipäraselt. Kõik lennud väljusid täpselt ja maandusid täpselt, võiks öelda, et igavalt. Mulle sobib kui lennud täpselt kulgevad. Siis saab seigelda mujal. Praegu on kui ma kirjutan on teil seal sügav öö aga minul on kell alles 21:22. Imekombel on õnnestunud terve päeva siin üleval püsida, see on hea, et saada kohaliku režiimi sisse.
Lendudest ja lennukitest
Kuigi ma tean, et enamus inimesi ei tea ega huvita üldse mis lennukiga nad kuhugi lendavad. Kuna minul on lendamine südames, siis selle reisi puhul ongi lisaboonus see, et kõik 4 lendu on erinevate lennukitega. Londonis Madriidi sain lennata Airbus 340-600, millega polnud veel lennanud ja Madriidist Santiagosse Boeing 787. Kuidagi ei saa jätta jälle kiitmata Heathrow lennujaama, see kohe on suur aga rahulik, täpselt sama rahulik oli Madriidi lennujaam. Inimesi on seal küll palju ja lennujaamad on suured, aga ikkagi nad on rahulikud ja mõjuvad mulle ka rahustavalt.
Lennukid olid uued, pardal wifi võimalus (küll tasuline, aga ikka) lennuki personal noored, meeldivad ja rahulikud. Meenus just kahe aasta tagune USA reis, kui Finnairi lennul oli kohe tunda kui vastumeelselt stjuradessid oma tööd tegid.
Mulle meeldis see, et kogu lennu tutvustavast infost ja turvainfost oli tehtud väga lahedad multikalaadsed videod, mida siis igaüks nägi enda ees olevalt ekraanilt. Lennul Tšiili oli lennuk täiesti täis, ühtegi vaba kohta silma ei jäänud. Reisiseltskonnast jäi silma, et ilmselgelt olid kohalikud, siis oli päris palju hispaanlasi, veel üle keskea vanuses saksa turiste ja noormehi seljakotituriste nii 2-3 kaupa kui üksinda. Sellist blondiini seljakotituristi nagu mina ja üsinda, rohkem silma ei jäänu :). Nutvaid lapsi ka ei olnud, kuigi lapsi oli ja oli ka väga väikeseid lapsi. Kuidas vanemad neid vagusi hoidsid ma ei tea.
Lend Tšiili kestis 17 tundi ja 30 min
Kohale jõudmise aeg pidi olema 9:35, aga jõudis 10 min varem. Poole öö peal oli küll korra selline tunne, et issand, alles on kell 2, kui kaua peab vee seal istuma.
Uus asi, mis mulle silma jäi oli see, et nendes lennukites olid WC-des ka kätekreemid. Sama asi oli muide Londonis Hethrow lennujaama tualetis. Lisaks olid lennul Tšiili WC-s ka ühekordsed pakendis hambaharja ja hambapasta komplektid. Mul oligi kohe hea see kasutusele võtta, ei pidanud oma koha juurde tagasi minema sai kohe hambad ära pesta.
Mul oli plaanis Heathrow’s vahetada oma kontsadega saapad ringi juba lennu ajaks skecher’site vastu, mis said kotti pistetud, aga unustasin vahetada. Mõtlesin öösel lennukis küll, et huvitav, kuidas ma need saapad hommikul endale jalga saan. Tavaliselt lähevad nii pika lennuga jalad ikka paiste ka. Aga avastasin hea nipi ja jalad ei läinudki paiste ning sain hommikul saapd jalga, et nendega rõõmsalt 25C soojas Santiagos rõõmsalt edasi kõndida. Nipp seisnes selles, et ma olin üldse paljaste jalgadega. Muidu panevad kõik endale paksud lennu sokid jalga, aga mina võtsin üldse sokid jalast ja oligi väga hea olla. Soovitan proovida, kuna tekk oli peal, siis jalgadel külm ei olnud.
Lennukis Airbus A340-600 
Lennukis Boeing 787
Santiagos kohal
Santiagos oli mul broneeritud booking.com kaudu apartment kesklinnas, kõrghoones. Majutuskoha omanik oli väga lahke ja usin ning kohe peale broneerimist saatsi mulle maili ning hiljem veel kirjutasime Whatsappis. Saatis mulle fotosid veel enne ja juhiseid kuidas tulla, pakkus oma transporti lennujaamast majutuskohta. Tal on Santiago kesklinnas 3 apatmenti mida ta välja rendib, kõik samas lähedal ühes kvartalis. Suhtlesime muidugi hispaania keeles. Päev enne lendu veel küsisi mu lennu numbrit ja soovis head lendu ja võtmed pidi jätma ühe teise apartmendi retseptsiooni. Muidu pidi check in olema kell 15:00. Sinna kust pidin võtmed saama, pidin saama jätta ka oma kohvrid, sest minu prognoositav kohale jõudmise aeg oli umbes 11:30 paiku.
Lennujaamas sujus ka kõik hästi, kohver saabus esimeste hulgas, passikontroll ja deklaratsioonide esitamine läksid kiiresti. Kuigi lende saabus hommikul palju, ja rahavast oli palju oli kõik hästi organiseeritud ja kohe tehti uurde välismaalaste passikontrolli töökohti, et kõik kiiremini läheks. Täiesti erinev näiteks USA-st.
Lennujaamast kesklinna
Santiago rahvusvahelisest lennujaamast läheb kesklinna umbes 30 minutit. Ühistransporti otse lennujaamast kesklinna ei ole. Võimalik on minna taksoga, tellida privaat takso või ühistanspordiga. UBER’i kohta lugesin varem, et see ei ole Tšiilis turvaline ega ametlik. Olevat esinenud röövimisi. Minu plaan oli minna majutuskoht ühistranspordiga. Taksojuhid ootasid muidugi rivis, aga kõik taksod ei pidanud ka olema turvalised. Taksoga sõit kesklinna maksab umbes 28€, ühistranspordi pilet 1,8€. Lennujaamast läheb linna selline buss nagu Centropuerto Bussid lennujaamast päris kesklinna ei lähe, nende lõpppetus on Los Heroes. Sealt edasi saab kesklinna metrooga sõita ning minul oli sõita 1 peatus metrooga. Sealt umbes 800 m kõndida majutuskohani.
Leidsin ilusasti bussipeatuse ülesse, viidad on kõik väljas, pileti ostsin ka, sain lennujaamst osta ja kaardiga maksta. Bussis oli enamus muidugi kohalikke ja mõned turistid veel peale minu, aga mitte saksast vaid need turistid rääkisid ka hispaania keelt. Buss oli üsangi ladinaameerikalik ja nagu arvata võite jutuvada kogu aeg käis.
Siin on kaart kuidas ma läksid. Vaata kaarti siit. Google map sellist varianti nagu Centropuerto liin lennujaamast ei paku. Selle info leidsin ma ise reisikirju lugedes. Tegelikult ei anna ka kaart täpselt seda varianti nagu ma läksin, sest korteriomanik soovitas maha tulla 1 peatus varem.
Linnaliini buss Santiagos 
Teel lennujaamast kesklinna 
Igal pool tee ääres on välimüük 
Vaated bussi aknast kesklinna sõites
Santiago metroo
Bussiga sõites ning peatuses maha tulles ning metroosse minnes sain aru küll, miks korteri perenaine mulle ikka päris mitu korda pakkus oma transporti. Tegelikult muidugi läks kõik hästi, sõitsid ikka kohalikud ja normaalsed inimesed. Erinevalt Londonist olin mina ainuke kohvriga naisturist. Metroo ümbrus on metrood üsna mustad, aga võiks öelda, et USA-s olid samasugused metrood. Seega kuna oli päevane aeg ja hommiku, siis ma ei kartnud. Õhtul ja pimedas ei tahaks küll sõita ja ei soovita ka. Tundub, et kõik kohalikud soetavad endale siin auto nii vähegi kui see on võimalik ja sõidavad autoga, mis on sarnane USA-le. Infopunktist küsisin üle ka, et ma õigele metroole satuksin ja õiges suunas sõidaksin. Pidin ostma endale metroo kaardi ja panin sinna nii palju peale raha, et saaks 6 x sõita. Ilmselt mul on vaja veel paar korda sõita, aga 6x vist mitte. Väike pildigalerii Santiago äärelinnast ja minu kulgemisest.
Santiago metroos 
Sellest kuidas mu esimene päev Santiagos kulges kirjutan täna õhtul järgmises postituses. Kuna meil on väike ajavahe 5 tundi, siis postitused jõuavad teieni järgmisel päeval.
Vaata veel reisikiri USA-kohta siit.
