Horvaatia Coratia

Horvaatia – 12 soovitust kuhu minna ja mida teha Horvaatias

Imeline Horvaatia, ilus loodus, ajaloolised linnad, kaunid Horvaatia kuurortlinnad ja rannad, selge ja puhas Aadria mere vesi, hea söök ja jook ning meeldivad inimesed. Mis võiks veel soovida ühelt healt puhkuselt?

Võiks öelda, et Horvaatia on lausa unistuste sihtkoht puhkuseks

Horvaatia kulgeb piki Aadria mere kallast, mille kaldal asuvad ajaloolised linnad ja kalurikülad ning tänapäeval loodud kaunid kuurordid. Mööda mererannikut sõites kulgeb ühel pool sügavuses sinine meri ja teisel pool kõrguvad mäed. Mere kaldal looklev maantee annab hingematvalt ilusaid vaateid.

Horvaatiasse saab minna praegu Tallinnast otselennuga Dubrovniku linna, lennuaeg on umbes 3 tundi.

Fakte Horvaatia kohta

Horvaatia on bumerangi kujuline riik, mis kulgeb peamiselt piki Aadria mere rannikut. Rannikuala piirkond on Dalmaatsia maakond ja Aadria meri, kus on Horvaaltial üle 1200 saare, millest 48 on alaliselt asustatud. Maismaal kulgeb Horvaatia üle Dinaari alpide kuni Doonauni välja. Seetõttu on riigi maastik väga mitmekülgne, seda nii loomade, kui ka taimede osas. Kõrgeim mäetipp on Dinara mäe tipp 1831 meetrit, see asub Bosnia ja Hertsegoviina piiri lähedal lõunas.

Mägedes, Alpides on sügavad koopad, millest 49 on sügavamad kui 250 m, neist 14 on sügavamad kui 500 m ja kolm sügavamad kui 1000 m. Lisaks on Horvaatias palju järvi, millest kuulsaimad järved on Plitvice järved, see on 16 järvest koosnev süsteem koos koskedega ja neid ühendavad dolomiidi- ja lubjakivikaskaadid. Järved on tuntud oma iseloomulike värvide poolest, mis ulatuvad türkiissinisest piparmündirohelise, halli või siniseni. Vesi on sellist värvi nendes sisalduvate mineraalainete ja metallide tõttu.

Natuke ajalugu

Arheoloogilised kaevamised näitavad, et see Aadria mereäärne piirkond on olnud asustatud juba kiviajal. Tänapäeva Horvaatia piirkonna asustasid illüürlased ja liburnlased. Aastal 9 pärast Kristust sai tänapäeva Horvaatia territoorium Rooma impeeriumi osaks. Keiser Diocletianus, kes oli sellest piirkonnast pärit laskis endale ehitada Spliti suure palee, kuhu ta läks pensionipõlve pidama ja elama pärast troonist loobumist aastal 305 pärast Kristust.

Riigi ajalugu on kirju ja kirev, eks ikka selle atraktiivse asukoha tõttu mere ääres. Arvatakse, et tänased horvaadid/slaavlased asustasi selle piirkonna 6 sajandil, mil toimis Horvaatia hertsogiriik ja sealt edasi neli sajandit Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Piirkond on olnud atraktiivne paljudele ning sõdu ja vallutusi on sellel maal olnud palju. 14-15 sajandil kuulus enamus alast (Dalmaatsia maakond) Veneetsia kuningriigi alla. 16-17 saj ründasid seda ala Osmanid. Veneetsia kuningriigi ja Osmanite vahel toimusid lahingud piirkonna jagamiseks kuni 17 sajandi lõpuni, kui Osamid lõpuks enamusest alalt välja kihutati. Ainult sellest ajast jäi Osmanite (Türklaste) kätte väike mereäärne ala Dalmaatsi lõunaosas, mis tänapäevani lahutab riiki mere äärest ning see 20 km merepiiri ja ala kuulub tänapäeval Bosina-Herzegovinale.

Allpool foto Dubrovniku vanalinnast.

Horvaatia Dubrovnik

19 sajand oli Austria-Ungari periood, sellel ajal toimusid riigis suured muutused ja areng. Pärast II maailmasõda oli piirkond Jugoslaavia Sotsialistliku riigi osa. Horvaatia eraldus ja iseseisvus Jugoslaavia Föderatiivsest Sotsialistlikust Vabariigist Horvaatia iseseisvussõja (1991–1995) tulemusel. 25. juunil 1991 deklareerisid Horvaadid oma riigi iseseisuse, mille tulemusel algas sõda Serblaste ja Horvaatide vahel, mis kestis 4 aastat. Rahu taastati alles 1995.a. augustis Horvaatide võiduga. Seda sündmust tähistatakse riigis igal aastal 5. augustil võidu ja kodumaa tänupüha ning Horvaatia kaitsjate päevana.

Tänapäeva Horvaatias on ligi 3,9 mlj elanikku. Alates 2013.a. kuulub Horvaatia Euroopa liitu ning alates 2023.a. on rahaühikuna käibel EUR. Riigi pealinn on Zagreb, kus elab ligi 806 tuhat inimest.

Miks võtta ette Horvaatia reisi?

Ilusad rannad ja puhas sinine Aadria meri, päikeselised suvepäevad maist kuni oktoobri kespaigani on need, mis meelitavad ühe rohkem turiste seda riiki külastama. Kuid samuti meelitavad turiste keskaegsed linnad, mis on tänaseks pärast 1991-1995 sõda ilusasti taastatud. Riik on investeerinud palju infrastruktuuridesse ning teed on korralikud, järjest rohkem rajatakse tunneleid ja sildu, et lühendada sõidumaad ühest linnast teise.

1. Ilm ja rannad

Horvaatias on üldiselt mandriline kliima, st soojad suved ja talved on külmemad. Kuna riigi maastik on väga erinev, siis on ka ilmastik väga erinev. Rännikuäärsetele aladel, kuurortites Makarska Riviera ja mujal põhja pool on ilmad ka talvel soojemad. Mägedes on talvel tuulisem ja vihmasem. Üldiselt on kõige soojemad kuud juuni-september. Oktoobris võivad temperatuurid veel ulatuda isegi kuni 30C° päeval. Kõige jahedamad kuud on nov-veebruar. Talvel sajab mägedes lund ja on miinuskraadid isegi kuni -25C°.

2. Makarska Riviera

Makarska on kuurortlinn ja sobib ideaalselt puhkuseks. Rannad on puhtad ja selge mereveega, rannaääres on suured ilusad hotellid basseinde ja muude vabaaja veetmise võimalustega. Ranna ääres on ilusad promenaadid jalutamiseks, mille ääres on restorand ja baarid.

3. Head maitsvad toidud ja joogid

Horvaatidele meeldib endale hästi süüa ning söögid on siin head. Tänu asukohale on palju mereande, kuid väga head on ka kohalikud lihatooted, juustud ja muud piimatooted, muidugi puuviljad ja kohalikud veinid. Mitmekülgse maastiku ja soodsa kliima tõttu kasvab siin mitu saaki aastas ning söögid on tõesti head ja kohalikud ning maitsvad.

Molluskid ja mereannid ning vein on siin au sees ja maitsvad ning värsked.

Horvaatia linnad mida on soovitav kindlasti külastada

Tänaseks on kõik Horvaatia linnad pärast 1991-1995.a. kestnud sõda taastatud ja uuesti üles ehitatud. Ajaloolised keskaegsed linnad koos oma linnamüüride ja Veneetsiaaegse arhitektuuriga tõmbavad turiste ligi igalt maalt. Turiste tuleb nii lennukite kui kruisilaevadega igast maailmajaost.

4. Dubrovnik

Dubrovnik on viimastel aastatel muutunud järjest populaarsemaks sihtkohaks ning on kõige turistide meelispaki. Linna ajalugu ulatub arvatavasti 7. sajandisse, mil Ragusa nime all tuntud linna rajasid Epidaurumist (Ragusa Vecchia) pärit põgenikud. See oli Bütsantsi impeeriumi kaitse all ja hiljem Veneetsia Vabariigi suveräänsuse all. 14. ja 19. sajandi vahel oli Dubrovnik iseseseisev riik. Linna õitseng põhines ajalooliselt merekaubandusel. Ragusa merevabariigi pealinnana saavutas see kõrge arengutaseme, eriti 15. ja 16. sajandil ja oli silmapaistev oma jõukuse ja oskusliku diplomaatia poolest. Samal ajal sai Dubrovnik horvaadi kirjanduse hälliks.

Peamine vaatamisväärsus on Dubrovniku vanalinn ja selle ümber olev 1940m pikkune linnamüür, mida mööda on võimalik jalutada.

5. Split

Split on väga populaarne turistide hulgas just peamiselt seetõttu, et seal asub Rooma keisri Diocletianuse palee, mis on ehitatud 305 aastal pärast Kristust.

Split on pealinna Zagrebi järel Horvaatia suuruselt teine linn, Dalmaatsia suurim linn ja riigi suurim rannikulinn. Splitub Aadria mere idakaldal ja on levinud üle keskse poolsaare ja selle ümbruse. Piirkonnasisene transpordisõlm ja populaarne turismisihtkoht on linn ühendatud Aadria mere saarte ja Apenniini poolsaarega.

Linn asutati Kreeka kolooniana 3. või 2. sajandil eKr Illüüria dalmaatlaste rannikul ja aastal 305 aastal meie ajaarvamisel, sai sellest Rooma keisri Diocletianuse palee asukoht, kus keiser elas pärast võimult lahkumist kuni oma surmani. Palees on Diocletianuse mauseleum.

6. Ston

Ajalooliselt oluline linn, kus toimus ja toimub ka praegu soola tootmine. Tänu oma geopoliitilisele ja strateegilisele asukohale on Stonil olnud iidsetest aegadest rikas ajalugu. Asub poolsaare väravates, ümbritsetud kolmest merest, kaitstud nelja künkaga, rikas mage- ja soolase vee poolest, viljakate tasandikega, on see olnud oluline poliitiline, kultuuriline ja kiriklik keskus. Stonis võis piiskop olla juba 7. sajandi lõpus või 8. sajandi alguses. Keskajal maksis 1kg soola sama palju kui 1 kg kulda. Stoni piirkond on olnud ajalooliselt ka oluline austrite kasvatuse piirkond. Ausreid on kasvatatud seal juba Roomlaste ajast.

Linna ümbritseb samuti keskaegne linnamüür mille taastatud osal on võimalik kõndida.

Ston Horvaatia

Ston linn ja taamal mäel paistab jupp taastatud linnamüürist, millel on võimalik kõndida. Algselt oli seal kaks linnamüüri, kogupikkusega 7000m. Müür koosnes kahest osast. Pikk välimine müür ja väike linnamüür. See oli Euroopa üks pikemaid linnamüüre.

Omiš – linn kus toimub suvel Klapa (a capella muusika) festival. Parempoolsel fotol laulavad mehed a capella.

7. Looduse nautimine ja matkamine.

Võimalik on külastada mägedes olevaid koopaid ja Plitvice järvede rahvusparki. Matkata mägedes rahvusparkides, mida on Horvaatias kokku 8. Biokovo rahvuspark on üks mis pakub võimalusi matkamiseks ning uue atraktsioonina on sinna loodud looduslikule mäeveerele 1228 m kõrgusele merepinnast Skywalk. Skywalki juurde pääseb Biokovo maanteelt, mis algab Biokovo looduspargi sissepääsu juurest, umbes 6 km Makarskast ida pool ja viib kõrgeima tipu Sv. Jure (St. George) 1762 meetri kõrgusel, see on ka Horvaatia kõrgeima kõvakattega tee.

Loodusmatkad ja looduslike koobaste ning koskede külastused on populaarsed atraktsioonid. Soovitav koht külastada on: Blue Cave, see on ikooniline sinine koobas meres, kuhu minnakse paadiga ning seal on võimalik ka snorgeldada.

Mida veel saab Horvaatias teha?

Horvaatias on turism hästi arenenud ning pakutakse erinevaid võimalusi meelelahtuseks.

8. Rafting, kayaking ja snorgeldamine.

9. Paadisõidud ümbruskonna saartele.

10. Köisraudteega sõitmine ja Dubrovniku linna imetlemine kõrgustest. Võimalik ka õhtul pimedas ilusa ilma korral.

11. Veinimõisa külastus koos veini valmistamise tutvustuse ja degusteerimisega.

12. Võimalik on teha ka ühepäevaseid reise ümbruskonna saartele, naaberriikidesse Montenegrosse ja Bosnia-Herzegovinasse ning külastada sealseid huvitavamaid paiku.

Ööbimiskohad, kus ma ise Horvaatias olin ja mida soovitan on järgmised. Lapad saarel Dubrovnikule üsna lähedal Valamar hotellid. Olin erinevates, kuid kõige rohkem meeldis mulle Valamar Argosy.

Horvaatia ja Aadria mere rannaäärsega on sarnane Itaalias Garda järve piirkond. Loe Garda järve kohta siit.

Itaalia Riviera kohta saad lugeda siit.

Veneetsia – 12 soovitust kuhu minna ja mida teha Veneetsias.

Minu 15 kuud kestnud reisist mööda maailma, kust ja kuidas see alguse sai, saad lugeda minu reisiraamatust. Vaata raamatu kohta siit.

About the author

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga