Bali

Bali reisikiri I osa. Minu Bali – lend ja esimene päev Balil.

Bali on see koht kuhu ma tegelikult olen tahtnud ammu tulla, kuid olen ma Balil siiski alles esimest korda. Ilmselt on paljude soov seda Indoneesia saart külastada. Kuna Tais hakkab oktoobri keskpaigast hooaeg ning Balil vastupidi oktoobri keskpaigast hooaeg lõpeb, siis oli paras aeg Taist lahkuda ning liikuda edasi Indoneesiasse. Niisiis, pilet ostetud, esimene hotell broneeritud, kohvrid pakitud ja lendama.

Bali saar on Indoneesia provints

Bali saarel on umbes 4,3 milj elanikku. Saare kogupindala on 5780 km². Kõrgeim mägi on Agungi mägi, mille kõrgus on 3 031m. Bali on ainuke hindude enamusega provints Indoneesias. Ligi 87% saare elanikest on hinduistid. Pealinn on Denpasar, kus asub rahvusvaheline lennujaam. Denpasar on kõige suurema rahvaarvuga linn Väike-Sunda saartel ja Makassari järel suuruselt teine linn Ida-Indoneesias. Peamine majandusharu on turism, mis moodustab 80%. Balit võib ka nimetada Indoneesia kultuurikeskmeks, sest seal tegeletakse palju erinevate kunstidega. Samuti toimub saarel Indoneesia iga aastane rahvusvaheline filmifestival. Eks kogu see mõnusa atmosfäär on ka see, mis tõmbab siia lisaks kliimale, kokku turiste erinevetest riikidest.

Nüüd siis aga, minu reisi kulgemine Phuketilt Balile.

Phuketilt Balile saab üldiselt ühe vahemaandumisega. Kui soovid maailmas ringi reisida, siis tuleb arvestada, et otse lende iga poole ei ole. Minu lennu aeg Phuketilt oli 13:45. Karon Beachilt, kus ma Phuketil asusin, on võimalik lennujaama minna, kas takosga või ka ühistranspordi ehk SmartBuss’iga. Taksoga läheb umbes 1h ja bussiga umbes 2h. Hinnavahe on selline, et taksoga sõit maksab umbes 600-700THB ja bussiga 170TH. Ma olin ausalt kahe vahel, kuna mul oli sularaha täpselt 650 THB jäänud, mõtlesin, et võin minna bussiga ja bussis olles arvutis asju nokitseda.

Kuid minu viimasel Phuketi õhtul kisku ilm väga tormiseks, nagu ikka, siis kui ma olen hakanud ühest kohast teise liikuma. Öösel sadas äiksevihma ja vaatasin ilma ennustusest, et hommikul just kella 9:00 ajal tuleb uuesti torm ja maru. Seega hommikul mul mingit bussisõidu peas enam ei olnud. Tahtsin enne tormi hotellist ära minna, kuigi muidu oleksin võinud ajaliselt tund hiljem minema hakata. Kui Phuketil sajab, siis sellel ajal sõita on üsna ohtlik, teed on veega kaetud ja väga libedad. Takso jõudis mõni minut peale 9-st ja tahtis saada täpselt 650THB. Seega võtsin igaks juhuks välja veel 200THB-et osta lennujaamas vett ja kohvi, ning kuna ATM-is sularaha väljavõtmise tasu on 220THB, sõltumata summast, siis tuli mul vahetuskursiks mingi 16 :). Nojah mis teha.

Saatsin ilma jumalale palved, et saaksin enne vihma lennujaama ning, et lennu väljumise ja lennu ajal oleks ilus ilm. Minu palveid võeti kuulda ja tormi kätte ei jäänud. Päike paistis lennu tõusu ajal nagu näete fotodelt. Mul oli kaks lendu vahemaandmisega Kuala Lumpuris ning mõlemad lennud sujusid ilusti. Ainult paaril korral raputas, aga mitte palju. Maandumiste ajal oli ilm samuti ilus ja selge. Ma kohe mitte ei tahtnud, et mu kohvrid ära vettivad koos sees olevate asjadega. Nüüd sai see vihmase ilma asi ka ära murtud :).

Viimasel fotol on vikerkaar.

Kas te teate, et vikerkaar on ülevalt selline ringi kujuline. Kui te seda veel ei teadnud, siis nüüd teate ja oskate vaadata.

Hotellist sartisin kell 9:00 ja lennuk maandus Bali saarel Ngurah Rai lennujaamas natukene peale kella 21:00.

Kuidas Balile üldse sisse pääseb ja mis tingimused on praegu, okt 2022 Balile sisenemisel?

Eesti kodanikud saavad teha viisa piiril. Esimene viisa antakse 30-neks päevaks ja see maksab 35$, eurodes võeti minult 33€. Maksta saab sulas ja ka kaardiga, aga füüsilise kaardi ja PIN koodiga, st viipemaksed ja telefonimaksed ei toimi. Edasi saab viisat veel pikendada veel 30 päeva ja kokku saab eesti kodanik Balil olla 60 päeva.

Vajalik on COVID-19 vastu vaktsineerime ja 2 doosi. Boosterit ei ole vaja. Kui on 1 doos, siis vist peab tegema PCR testi ja olema vist karantiinis. Kuna mind see ei puuduta, siis ma ei jätnud seda meelde. Veel peab tegema tollideklaratsiooni. Seda on soovitav teha eelnevalt, saab teha arvutis ja siis saad QR koodi. Kui ei ole eelnevalt tehtud, siis selgus, et saab teha ka kohapeale. Seal küsitakse mitu kohvrit ja mida vead. Kui oled turist ja viibid kuni 90 päeva, siis ei pea arvuteid deklareerima, kuid kui oled üle 90 päeva, siis peab ka arvutid deklareerima.

Mida veel on Bali viisa jaoks vaja?

Peab olema tervisekindlustus. Broneeritud peab olema Balil hotell ja nad tahavad teada ka tagasilendu. Selle tagasilennuga saigi Phuketi lennujaamas juba nalja. Muidugi mu lugesin, et viisa jaoks peab olema broneeritud ka tagasilennu pilet. Loomulikult ma ei bronninud seda, sest ma ei tea praegu, kui kaua ma siin olen ja kuhu ma siit edasi lendan. Kulgen sujuvalt eluga kaasa, ehk siis olen õigel ajal õiges kohas.

Mõtlesin, et selgitan Balil piiril, kuidas ja mis selle tagasilennuga siis on. Phuketi lennujaamas, Check in -is küsitakse tagasilennu piletit. Selgitan, siis et mul ei ole, et ma ei tea millal tagasi tulen. Tüdruk mulle, et on vaja, tema peab süsteemi sisestama muidu ei saa lennule. Ma juba mõtlesin, et peangi mingi pileti seal kuhugi ostma, siis äkki sellise mida saan muuta hiljem. Siis aga uuris tüdruk asja ja tuli üks teine töötaja kes ütles, et ei ole vaja piltit osta vaja on teada lennu numbrit. Nojah, ma siis vaatasin mingi väljalennu numbri neile :). Tegin endale ekraanipildi ka, et pärast teaksin kui on juhtumisi Balil vaja.

Mis tingimused aga hetkel kehtivad ja mida peate veel tegema soovitan vaadata eelnevalt Bali enda kodulehelt siit.

Sain siis korraks ka Kuala Lumpuris käia. Samal lennul oli veel seltskond eesti poisse. Puhusin mõne sõna nendega juttu ka, nägin üle hulga aja eestlasi. Poisid olid olnud nädala Phuketil, siis oli plaan viibida päevake Kuala Lumpuris ning edasi suundusid nemad Bruneisse. Kuala Lumpuri lend, mis läks Balile läks edasi veel Melbourne (Austraaliasse), st boarding oli kahele lennule. Bali lennule minnes tutvusin soomlannga, kes oli olnud Filipiinidel mõned nädala ja suundus Balile. Eks ole põnev elu.

Fotodel Kuala Lumpuri ülevalt

Kuna lennukites on enamasti külm, eriti siis kui tuled soojast kohast, siis mul on oma lennukostüüm millega lendand. Hea kapuutisga spordipluus.

Viisa jm protsess Bali lennujaamas

Kui te olete esimest korda mingi sellises väiksemas riigis, siis minge lennujaamas karja vooluga kaasa ja mida eespool, seda parem. Muidugi tuleb ka silte jälgida, kuid sellistes väikestes kohtades ei ole väga muud varianti, kui vooluga kaasa kulgeda ja kiiresti. Kuigi ma võtsin oma istekohad lennukis üsna taga otsas, siis sain oma viisaprotsessiga alustada üsna grupi alguses, ja sain ka kiiresti selle läbitud. Pärast olid järjekorrad juba tohutud, sest mitu lendu maandus korraga.

Kõige esimesena toimus nö tervisekontroll, oli vaja COVID-19 vaktsineerimise pass 2 süstiga näidata või muud paberid. Siis oli vaja minna teise suunda ja maksta viisa eest. Siis oli vaja jälle tulla tagasi ja läbida piirikontroll, kus viisa paberid passi kleebiti. NB! Balil ei küsinud nüüd enam keegi minult tagasilennu kohta.

Viisa kleebiti passi

Seiklused lennujaamas

Peale piiriületust tuli äraantav pagas võtta ja tolli minna ja oma deklaratsioon ette näidata. Kohvritesse sisse ei vaadanud keegi. Denpasar’i lennujaam on üsna väike ja pole väga ekslemist. Seal kohvrite lindi juures pookis mullekülge üks punaste riietega mehike. Tõend oli rinnas ja kirjas, et lennujaama töötaja. Rabas mu kohvri ja hakkas sellega liikuma. Mõtlesin, et äkki laseb jalga :). Selgitas, et töötab siin ja aitab inimesi. No eks see abi ikka on raha eest. Valis välja üksiku naise mitme kohvriga. Ma mõtlesin, et las ta siis aitab mind, olin niikunii väsinud ja kuum ka oli. Ta siis ilusti ütles, et see on tasuline. Küsis 200 000 IDR, ma ütlesin, et see on liiga palju ja ongi palju. 100 000 IRD-d on 6,7EUR. Aga mõtlesin, et ok poolega ma olen nõus.

Tegelikult oli mul temast abi küll. Otsisime hotelli shuttle bussi kohta, pidi nagu olema, aga seda ei olnud. Siis viis ta mind infopunkti, et küsin sealt. Infopunkti töötajad helistasid hotelli. Hotelli töötaja ütles, et neil ei olegi kindlat bussi, et on vaja tellida. Ma oleksin tellinud, aga bronnisin selle hotelli seekord Pricline platvormi kaudu ja sealt ei saa sõnumit hotelli saata. Oli ainult telefoni number ja ma ei hakanud helistama, lootsin heale õnnele. Selgus, et peab ikka takso võtmas. Siis see abiline kõndis jälle minu kohvritega taksode juurde jne. Tal oli ikka tegemist ja ka ma mõtlesin, et las inimene teenib siis ka raha. Ta oli väga sõbrlik ja viisakas ja rahulik. Sain siin kohe ka miljonäriks. Nii tore!

Abimees lennujaamas.

Sõit hotelli

Balil ongi ainuke liikumisvahend takso, auto või roller või muu tellitud transfeer. Ühistransporti siin ei ole ja polegi väga võimalik vist arendada. Teed on tohutult kitsad ja eks nad on autosid ja rollereid täis kuna ühistransporti ei ole. Taksosõit maksis 350 000IRD- siia hotelli, kus ma olen esimesed neli ööd. Ma arvasin alguses, et mu hotell on lähemal Kuta piirkonnas, sest vahtisin seal neid hotelle. Kuid taksos selgus, et on umbes 7km lennujaamast mitte 2 km, et on hoopis teine hotell. Omast arust bronnisin Ibise keti hotelli, aga selgus, et sai hoopis mingi Ibis Style hotell.

Aga olgu, väga vahet pole. Peamine, et ma olen seal, kus on minu jaoks õige koht ja kus mulle sobib ja meeldib olla. Taksojuht tutvustas ennast kui John :). Kui ma küsisin, et kas tal tõesti on selline nimi, siis ta ütles mulle oma päris nime, mis kõlas tõesti nii nagu kohalik nimi võiks kõlada. Andis mulle samuti oma visiitkaardi kus on peale kirjutatud nii: JHON BALI DRIVER :).

Seiklused hotellis

Hotellis sai ka nalja, jõudsin sinna vist mingi kella 23-23:30 ringis. Retseptsiooni töötaja oli väga jutukas, kuna ma temaga juba telefonis olin rääkinud, siis oli nagu sõber juba. Alguses ta ei leidnud minu broneeringut, lõpuks siiski leidis nime järgi. Toimetas ja seletas ning tegi mulle siis võtme. Nagu ikka tavaks tuli appi ka kohvreid tassima. Lift siin ei ole, kokku on 3 korrust.

Minu tuba oli 3-ndal korrusel. Panen kaardi ukseavasse, hakkan ust avama, aga uks läheb osaliselt lahti, seest metallriiviga kinni. Väike pragu tuli sisse. Mina suutsin kärmelt oma sõrmed ukse vahele panna, et see haak eest ära lükata, aga samal ajal tõmbas hotelli töötaja ukse kinni. Minu sõrm jäi muidugi ukse vahele. Nahk maas, sinine ja veri ka lahti. Selgus, et toas on juba elanikud sees. Unine inimene tuli uksele. Retseptsiooni töötaja oli mind valesse tuppa pannud :). Selgus, et minu tuba hoopis 2-sel korrusel. Sõrm on nüüd siis sinine ja valutab ikka, sest nahk tuli maha. Kuid hotelli töötaja oli ise vist õnnetum kui mina. Tahtis mind ravitsema hakata, tõi mingit marlit ja piiritust, aga mul endal asjad olemas tahtsin ära tuppa magama saada.

Hommikul nägid minu reisiselli toa lauad välja sellised + raha sajad tuhanded :). Mõnus. Peamine kraam on mul kohvris kreemid jmt. Jalanõusid on 4 paari. Plätud pean vist uued ostma. Neid jäheb siin kuus 1 paar.

Hotell

Hommik on õhtust targem ja hommikul nägi hotell juba palju parem välja kui öösel. Peaks ütlema, et kuigi siin hakkab hooaeg läbi saama, siis on selles hotellis päris palju inimesi. Mis mulle meeldib, et siin on enamus turiste inglise keelt kõnelevad, ilmselt USA ja Inglismaalt. Veel meeldib, et siin on pikk bassein, saan ujuda. See on minu jaoks oluline, mõelge milline mõnu oktoobri keskel väljas basseinis ujuda. Internett on hea ja kiire. Hommikusööki mul hinnas pole ja polegi vaja. Üldjuhul ma ei bronni koos hommiksöögiga, tahan vaheldust ja vabadust. Hotell kus oma esimesed ööd siin viibin on Ibis Styles Bali Legian, Bali, Indonesia.

Hotell on rannale üsna lähedal, ümberringi igasugused head ja huvitavad interjööriga söögikohad. Samas on natukene sisehoovis ning ümberringi ei ole discobaare. Hotelli enda restoranis on täiesti normaalsed söögid ja hea hinnaga. Täna õhtuks sõin veiseliha köögiviljade ja riisiga, kus oli ikka liha ka.

Mõned fotod hotellist.

Mis veel on oluline, on voodi. Ma võin öelda, et viimati magasin nii pehmes ja mugavas voodis USA-s olles. Voodide kohta antud hinnangud vaatan ma samuti bronni tehes üle ja olen selle voodiga rahul ja õnnelik, et saan pehmes voodis magada.

Hotellidel on siin enamasti basseinid keskel ja hotellitoad, ehk siis hooned on ringina ümber basseini. Ilmselt turvalisuse pärast, et keegi võõras basseini ei tuleks. Suurematel hotellidel ja bungalo tüüpi majutuskohtadel on aiad ümber ja turvamehed ning väravad, sarnaselt Taiga.

Bali inimesed

Ma peaks ütlema, et Bali inimesed on veel viisakamad kui Tais. Siin on nad kuidagi teistmoodi ja see tundub nagu soojem ja südamlikum. Nad on siin rohkem tagasihoidlikumad ja ka naeravad palju, just siis kui nad sinuga räägivad. Kui ma võrdlen Taiga, siis seal inimesed väga ei naernud turistidega suheldes oldi viisakd, kuid pigem tõsised. Muidugi on siin ka igasuguseid inimesi ja hilja õhtul ei soovitatud väga üksi kõndima minna. Kuid ma püüan kirjutan alati positiivsetest asjadest ja vaatlen sellest seisukohast mis on meeldiv ja hea.

Esimene päev Balil

Olen praegu sellises piirkonnas nagu Legian. Siin on samuti iga km järel rannal uus nimi. Ma võin öleda juba ühe päevaga, et Bali on minu koht. Siin on kohe teistmoodi energeetika. Ma ei oska seda isegi mitte eesti keeles hästi kirjeldada. See tunne on nagu relaxing, rahulik, boheemlaslik. Siin on kunsti ja käsitööpoode, on kohalikke tooteid. Kohvikud on väga laheda interjööriga ja euroopalikud. Ma võin seda tunnet võrrelda Tšiilis tekkinud tundega, kus samuti oli säilitatud kohalik kultuur ja omapära, arhailisus, kuid samas on euroopalik.

Natukene kohvikuid ja pilte tänavalt Bali Legian piirkond.

Siin ei ole küll selliste imeliste kuldsete liivadega randu nagu Tais on, kuid ranna õhustik on teistsugune. Siin on rand nagu klubi, lounge kus on chill olla. Rannas saab lebotada, on muusika, saab süüa. Liival lebamine ja ka skuutrid vist ei ole siin populaarsed. Pole veel neid näinud.

Jõudsin selle päevaga paaris kohas söömas käia. Kaks korda randa jalutada, basseini ääres olla ja ujuda, pildistada, blogida ja veel otsisin endale kohalikku SIM kaarti.

Ja tänavad on Balil kitsad nii kitsad

Detailidest siis edaspidi järgmistes postitustes.

Kui sul on küsimusi Tai, Bali, Itaalia, USA (Miami, Washington DC, LA) kohta siis kirjuta oma küsimus reisifoorumisse. Vastan küsimustele seal.

Tellige endale blogi postitused e-mailile, siis olete kohe kursis uute postitustega, sest neid tuleb. Ma luban!

Loe Bali järgmisest postitusest edasi siit.

Mida teha Balil ja kuhu minna? Lovina ja Aling Aling kosk.

Loe Tai kohta blogist siit.

Aasia Atacama kõrb Bali Bali kohvi Casablanca eestlased maailmas El Tatio Geisrid EV 100 Guildford Gulidford Indoneesia Itaalia Kopi Luwak kuhu minna Londonis Linnareisid London Londoni reisikiri London Professional Beauty Lovina Mida teha Guildfordis mida teha Londonis Mida teha Tšiilis? Nai Harn Napoli Nipernaadi Patong Phuket Phuketi rannad Professional Beauty London reisiblogi Reisikiri Reisimine Reisimine Guildfordi Reisimine Inglismaal reisimine Londonis reisimine Londonisse reisimne UK-s Reis Tšiili San Pedro de Atacama Santiago Tai Teise päeva hommikul äratas mind La Serenas väike maavärin Tšiili reisikiri Veiniaed Verona

About the author

Comments

  1. Tere!
    Olen Balil seigelnud kahel korral, kusjuures esimesel külastasin ka Komodot ja teisel Gili saari. Kahjuks on Lombok ja põhja-Bali jätkuvalt avastamata, nii et planeerin järgmist külastust jaanuari ja märtsi vahele.
    Seetõttu on Sinu blogipostitused eriti teretulnud ja kindlasti ka informatiivsed ja, et ma neid maha ei magaks, tellin need ka meilile.
    Tervitades, Tiina Õunapuu

    1. Aitäh Tiina jälgimast. Olen jaganud päris palju infot ja videosid @eestlasedmaailmas FB lehel. Praegu olen põhjarannikul. Peagi liigun lõuna poole tagasi. Avastamist jätkub Balil palju. Minu esimese kahe nädala muljed on väga positiivsed.
      Päikest.
      Heivi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

%d bloggers like this: