Hakkasin seda blogi kirjutama kuna, et esmalt soovin seda elamust endale salvestada ja just nii nagu see mul praegu värskelt meeles on. Teisalt soovin seda emotsiooni ja infot teiega jagada. Mu head sõbrad, teie hulgas on mitmeid kes on käinud Ameerikas ja muudes kaugemates kohtades ning alati on olnud tore neid muljeid kuulda. Tänu blogimisele on aga võimalik igal ühel valida lugemiseks endale sobiv aeg.
https://goo.gl/maps/M4VTwycpn2t
New York JFK lennujaam, taamal paistab Manhattan |
Piiril enne USA-sse sisenemist |
Saabumine New Yorki JFK (J.F. Kennedy) lennujaama. Nagu mainitud jõudsime tunnike hiljem kui pidime, aga see ei ole selles suunas lennu korral midagi erilist. Samal ajal meie lennukiga maandus päris palju lennukeid, oli nö tipptunni aeg. Esimene mulje kui hakkasime lähenema passikontrolli alale oli küll see, et on täielik “paabel” ja igaüks kulgeb jumala suvaliselt ja mingit organiseeritust ei paistnud olevat. Oli mingi üldine mass, kus paljud üritasid ennast kuhugi järjekorras ettepoole trügida. Kusagil kaugemal olid mingid piirded millega järjekordi organiseeriti. Umbes poole tunni jooksul õnnestus töötajatel järjekord kuidagi oragniseerituks kujundada ja piirete vahele paigutada. Ja kui lend ei tundunud pikk, siis siin ootasime nüüd küll ligi poolteist tundi ja see aeg oli küll väga pikk. Minu mäletamist järgi oli seda massi kontrollimas ja nö tuvastamas ainult pooltes töökohtades mis piiril olid, keegi tööl ja kõik käis väga aeglaselt. Muidugi pidi igaüks andma mõlema käe sõrmejäljed, siis foto, aga oli näha, et töötajad üldse ei kiirustanud. Mina tundsin ennast küll nii, et “Te üldse pole Welcome”. Siis kui me hakkasime juba jõudma piiritöötajatele lähedale, just siis võeti umbes pooled töötajad veel vähemaks. Ju siis sa mõnedel tööaeg läbi ja oli näha, et neid see üldse ei huvita, et see järjekord kiiremini ära lahendada. Lõpuks saime oma sõrmejäljed antud ja fotod piiril tehtud :), pikka küsitlust ei toimunud nüüd oli vaja saada kätte suured kohvrid ja läbida veel toll. Eelnevalt on vaja täita tollideklaratsioon ja kui viite sisse mingit st kui teil on kohvris näiteks endale või sõpradele sööki, kommi, liha- või piimasaadusi jne, siis tuleb see seal ära märkida. Minul olid kotis Eesti kommid-šokolaadid kingituseks kaasas ja ka oma spinati pirukas :). Märkisin need ilusasti oma deklaratsioonil ära, aga nende asjade vastu ei tuntud õnneks tollis huvi. Seal läks asi vähemalt meil kiiresti, kuigi mõningaid suunati ka kohvrite läbivaatusele. Kohver oli ilmselt läbi otsitud, sest lukk oli katki. Seda juhtus meil pidevalt selle reisi ajal, et ühel või teisel olid kohvrite lukud katki või avatud.
Üldiselt oli meil plaan liiklemiseks kasutada ühistransporti ja meie reisijuht oli kõik sõidud kuhu ja millega sõita varem valmis vaadanud. Mõningates kohtades oli plaan kasutada Uber’i teenust. Suurtes linnades liigeldes on ühistarnsport paraku kõige kiirem ja kindlaim moodus liikumiseks. Pean silmas metrood, tramme ja ronge enamasti, see on kindel, et need ei seisa ummikutes ja reeglina jõuavad kõige kiiremini kohale. Igatahes ostsime endale New York’is liiklemiseks 7 päeva pileti, mis maksis ühele $32, kuna meil oli iga päev vaja palju ringi liikuda siis tasus see ära. Üks metroopilet NY-s maksab $2.75, sõltumata sellest kui kaugelt ja kui kaua sõidad ilma väljumata, aga väljuda meil oli vaja päevas mitu korda :). JFK lennujaamast aga meie majutuskohta minek võttis ühistranspordiga umbes tunni ja kuna kasutasime kolme erinevat transpordivahendit, siis oli 3 korda vaja tassida ja oma kohvreid ning see sõit oli küll üsna tüütu ja väsitav. Muidugi me ei tea kui palju see oleks Uber’iga läinud, võimalik, et $60-100, sest seal lisandub seisuaeg ummikutes sõidukilomeetri hinnale. Seega sõitsime lennujaamast AirTrain’iga esmalt Jamaica jaama, sealt rongiga edasi ja siis veel metrooga.
Meie reis JFK-st majutuskohta oli järgmine:
https://goo.gl/maps/VGYHDozt2AS2
Oma majutuskohta, mis asus Brooklynis jõudsime umbes kella 22 paiku. Vot nii. Kodus mõtlesime veel, et ehk jõuame selle päeva õhtupoole kui saabume käia ära Central Park’is, aga olime “sinisilmsed”.
Siin siis fotod meie New Yorki kodu piirkonnast. Kõrvuti ilus korras tänav ja samas ka mõned täiesti hüljatud ja maha jäetud majad. See piirkond kus meie ööbisime oli täitsa rahulik ja inglise stiilis ridaelamud järjest ja korterid. Nö madal- tihe asustatus. Üldiselt oli näha, et nendes korterites ja ridakates kus elati hoolitsesid elanikud hästi ka maja esise eest. Igaüks oli ikka oma aia rajanud ja tänaval olevate puude ümber olid ka traadikestega piirded pandud ja lilled istutatud ning sildid, et oma koera järel tuleb koristada :).
Koolibuss |
Sellised olidki seal kõik truckid ja palju pikemad kui meil Eestis |
Sellest mida NY-s nägime ja mis kohti külastasime juba järgmises postituses New York II.