14 päeva Tšiilis. Tšiili reisikiri VI osa.

Linnad Valparaíso ja Viña del Mar.

14 päeva Tšiilis on piisav aeg seal olemiseks ning hea eelneva planeerimise juures saab olulised kohad ära näha. Praegu kui ma olen siin 6 päeva kohal olnud, tunnistan, et mina ei jõuaks küll kolm nädalat või kuu aega ringi tuuritada. Lisaks on siis ka kulud ju suuremad, sest iga koha külastamine maksab. Nüüd aga edasi reiside juurde, mis mul on siin juba tehud.

6 päev Tšiilis ja päras reisi Maipo jõe kanjonisse oli mul kohe järgmiseks päevaks ostetud päevane reis mereäärsetesse linnadesse Valparaíso ja Viña del Mar. Need linnad asuvad kõrvuti ja on praktiliselt kokku kasvanud. Asuvad nad Santiagost ca 100 km kaugusel ookeani ääres. Valparaíso on vanem linn ning selle kõrvale on ehitatud uuem linn, mille nimi Viña del Mar. Linnade vahel saab liigelda matroo või trolliga, nii, et ei saagi aru millal oled ühest linnast teise jõudnud. Mõlemad linnad asuva Valparaíso provintsis, mis on samuti oluline veinitootmise piirkond. Selle piirkonna nimi on Casablanca ehk eesti keeles valge maja. Nagu nime järgi arvata võib, siis on siin olulisemal kohal valge veini tootmine, lihtsalt see piirkond on valge veini viinamarjade kasvatamiseks parem. Minu ostetud reis sisaldas lisaks linnade külastamisele ühe veinitootmise või veinimõisa külastamist koos degustatsiooniga.

Väljasõit Santiagost- Valparaíso ja Viña del Mar.

Seekord mul vedas, mind võeti peale kell 9:00 ja kõige viimasena. Kahel hommikul poleks viitsinud varahommikust linnaeksursiooni teha. Firma, kes seda reisi korraldas oli teine. Ma nimelt ei ostnudki reise samast firmast, sest mõtlesin, et kui on jama firma, siis tuleb kaks jama reisi. Seekord oli kogu grupp selline, kes said inglise keelest aru ning giid rääkis ainult inglise keeles. Tema hääldus oli ka palju parem kui eelmise reisi giidil. Siis andis alguses mõistatada ja harjuda tema hääldusega.

Linnast väljasõidul tutvustas giid jälle Tšiilit ning nende kombeid. Sealt ma saingi oma info, millest ma kirjutasin oma reisikirja IV osas. Miks minna Tšiili? Muidugi mitte kõike ma ei kirjutanud mis tema rääkis. Linna ääres oli jälle väike hommikune kohvipeatus. Selles osas on neil reisid hästi ja inimlikult organiseeritud, et piisava aja tagan on mõni paus. Jalutuskäigud ei ole liiga pikad, istumine ja sõit ei ole järjest liiga pikalt. Reisid sisaldavad hommikust kohvipeatus ning lõunasöögi aeg on samuti sees. Kohvi ja söögi peab muidugi ise ostma ja maksma, see ei ole reisi hinnas. Hinnad on erinevad ja sõltub sellest, mida pakett sisaldab. Samuti ei tasu ühe päeva peale ka liiga asju planeerida, kui reis on üle 10 tunni, siis enam ei suuda seda reisi enam nautida.

Viña del Mar.

Esimesena külastasime Viña del Mar’i. Linna nime tähendus “Vineyard of the Sea” ehk eesti keeles võiks see kõlada nii “Veniaed mere ääres”. Linnas elab üle 300 000 inimese, pluss lisaks veel ajutised puhkajad ja töötajad kes ei oma sissekirjutust. Linna asutamise ajaks loetakse aastat 1878, mil regioon hakkas arenema pärast suhkru rafineerimise tehase loomist. Linna arengule andis hoogu veel sõjavebaaside (mereväe) loomine linna. Keda huvitab täpsemalt linna ajalugu, siis saab seda lugeda wikipedia.org. Linnas on palju suurusuguseid losse, kindlusi, villasid ja uusi kõrghooneid. Kuulsaim loss on Wulff Castle.

Vaatasime ära olulised ehitised linnas ja turimsmiobjektid. Meie reis muuseumide sisekülastusi ei sisaldanud ja see oleks läinud ka liiale. Üheks turismiobjektiks on Vina del Mar’is lilledes tehtud kell, mis päriselt töötab. Mõned aastad tagasi oli aga kellaga juhtunud õnnetus ning selle mingi osa katki läinud. Telliti küll uus osa ja kell saadi uuesti käima, aga kell teeb nüüd vahepeal trikke ja käib tagurpidi. Seda tagurpidi käimist me nägime ise. Kahjuks ainult bussi aknast ja sealt ei õnnestunud mul seda tagurpidikäiku filmida. Külastasime linna kuulsat kalaturgu, kust kõik kohalikud restoranid oma kala loomulikult ostavad ning valik oli missugune. Neid kõiki näete allpool olevatel fotode. Ookeani ääres sain mina lainega mauhti üle peal ja saingi kohe selja tagant üleni märjaks. See käis nii kiiresti, et ei saanud arugi. Peaaegu oleksin oma ühe kinga ka ookeanile loovutanud. Ookean on väga varmas napsama :).

Valparaíso.

Valparaíso on Tšiili kõige tähtsam linn, sest siin on oluline sadam. Seetõttu on see rikas linn, kus on samuti palju uhkeid ja suuri maju ja avaraid losse. Elanikke samuti ca 300 000, seega kahe linna peale kokku 600 – 700 tuhat, lisaks turistid. Valparaíso on aga kahenäoline linn seetõttu, et lisaks ärile on see linn ka kunstnike ja poheemlaste linn. Valparaísos on Pablo Neruda maja, mille vaatamist meie reis kahjuks ei sisaldanud. Võib olla ma lähen uuesti Valparaísosse 31. jaanuaril, kui olen oma põhjaosa tuurilt tagasi Santiagos. Selline majade värvimise komme olevat tulnud sellest, et kui majaomanik vinoteegis liiga palju veini joob, siis tunneks koju minnes oma kodu väljast ära. Seda lugu rääkis meile giid, aga mulle meenud, et mingi linna kohta ma olen veel seda kuulnud, et samal põhjusel on maja uks erinev.

Valparaíso vaateid veel. Kirjeldada seda ei saagi, seda peab ise nägema. Õhustik ongi selline rahulik ja boheemlaslik, natuke nagu Pariisis Montmartre sarnane. Hästi romantiline ja sobib romanikaks paaridele jalutamiseks, pulmareisik ja mis iganes mõnusaks tšillimiseks :).

Meie reisiseltskond.

Meie grupi liikmed, kes olid pärit USA-st ütlesid, et nemad eelistaksid Califorinale Valparaíso’t oma penisonipõlve veetmiseks. Kuna seekord oli grupis enamus inimesi USA-st, siis oli seltskond seltsivam ja jutukam. Meil oli grupis USA-st kaks vanemat paari, kaks nooremat tüdrukut (küll juba ülikool läbi ja tööl), siis kaks üksikut vanemat naist üks Austraaliast ja teist ma ei mäleta kahjuks ja saksa noormees kes elab Šveitsis. Huvitav oli see, et see noormees rentis apartementi minuga samas maja ja sama omaniku käest. Maailm on väike :), ikka sattuvad eurooplased ühte patta.

Ma olen ka varem täheldanud, et USA inimesed on reisides jutukamad ja seltsivamad, kes tulevad ise kohe tutvust tegema. Siit grupist olid küll mitmed pikemal tuuril kui mina. USA paar hakkas lahkuma ja oli Tšiilis olnud 3 nädalat, aga siit nad pidid veel edasi Brasiiliasse minema. Austraalia proua tuli ka Brasiilia kaudu, oli seal enne vist nädala olnud ja läks siit edasi Peruusse Matsu Pitsu’le Saksa noormees oli olnud enne New Zealand’ile. Ma hakkasin selle juures mõtlema, et kui harjutada rohkem, siis harjuks ise vist ka mõnekuuse ringreisiga ära. Siit Tšiilist on hea igale poole edasi minna ja lennupiletid on ka odavad, kui jupi kaupa liikuda. Brasiiliasse saaks siit umbes $140 eest. 14 päeva Tšiilis ongi võib olla liiga lühike aeg reisimiseks :).

Casablanca veinimõis.

Casablanca veinimõis Veramonte. Siin oli meil väike peatus alla tunni. Anti proovida valget veini ja punast veini mis on nö ökotooted ja praktiliselt sulfiidivabad. Sealt oleks olnud hea võimalus endale head veini hea hinnaga kaasa osta ja nii mõned tegidki. Mina mitte, ausalt. Mul oli järgmiseks päevaks lend uude kohta ja kus sa sellega, et peaks enne ennast uimaseks jooma. Satud veel valele lennule.

14 päeva Tšiilis, sellest 7 päev jäänud. Mis edasi?

Järgmine postitus tulebki uuest kohast ja see koht on La Serena. Sinna ma lendan Santiagost ja lend kestab 1h ja 5 min. Ühesõnaga tõusmine ja maandumine umbes nii nagu Tartus Helsingisse. See on jälle uus koht ja tuleb esmalt hakata orinteeruma lennujaamast kesklinna hotelli. Sinna ma ei kavatse minna taksoga vaid jälle ühistranspordi ehk bussiga. Olen netist võimalused välja otsinud ja küll ma kohale jõuan.

Seega varsti ilmub postitus kuurortlinnast La Serena.