Orlando 30.juuni – 1. juuli 2017

Oralndo, Kennedy Space Centre
30.juuni hommik, kohvrid jälle pakitud ja oleme Uber’is ning liigume Miami raudteejaama suunas. Miami Beachist ei olnud erilist võimalust ühistranspordiga raudteejaama sõita. Oleme arvestanud kohale jõudmiseks igaks juhuks varuaega nagu ikka, kuna rongipiletid olid meil ostetud ei saanud hilineda ja jääda lootma järgmisele rongile.  Rongipiletid 4-le maksid $148, pagasi ära andmise eest maksime kohapeal juurde. Rongiliiklus on USA’s muidugi väga nõrgalt arenenud nagu üldse igasugune ühistransport, v.a lendamine. Nagu ikka Miamis on inimesed suhtlemisaltid ja nii ka Uber’i juht algatab kohe juttu, eks ta küsib ikka kust oleme ja kuhu läheme. Mina istun tagaistmel ja tegelikult eriti ei kuule mis ta seal räägib. Hakkame lähenema lennujaamaga ühenduses oleva raudteejaama juurde ja selgub, et Uber’i juht arvas, et meie rong läheb lennujaamast, kuid see raudteejaam kust need rongid läksid oli hoopis mujal. Vähemalt ei tulnud talle see pähe. Uberi’t tellides on vaja appi sisestada tegelikult oma lõppsihtpunkt ja siis juht selle järgi teab ja orienteerub kaardil. Võimalik, et meil oli juba tellides tehtud viga ja valitud vale jaam. Õnneks paistab väljas üks politseinik ja juht küsis infot tema käest selle jaama kohta, see jaam kuhu meil on vaja minna on sellest kus me hetkel olime üksjagu kaugemal. Tuleb uuesti tagasi sõita, õnneks on meil aega varutud ja umbes 15 min läheb aega, et jõuaksime õigesse raudteejaama. Raudteejaam näeb ise välja küll üsna mahajäetud ning vist 70-ndatest aastatest. On väike jaamahoone, paar rööpapaari on ning korraga väljub ainult üks rong, päevas ongi ainult 2 väljumist kokku. Mõlemad rongid lähevad New Yorki ja 2 rongi tuleb New Yorki’ist ja see ongi kogu liiklus. Sees on üks üsna väike ootesaal, jaamahoone suurus on umbes nagu Tartu raudteejaamas ja ootesaal ka pole suurem. Mingeid elektroonilisi tabloosid ega väravaid pole, pagasi ära korjamist ja reisijate organiseerimisega tegelevad kohapeal kaks töötajat. Pagas läheb eraldi pagasivagunisse, pannakse sildid käsitsi külge ja kohvrid ühele suurele kärule ootele. Mingit eraldi turvakontrolli kohvritele ja inimesetele ei tehtud. Kui meie rongile mineku aeg hakkas kätte jõudma, siis üks töötaja hõikas selle suure ruuporiga välja, et see ja see rong hakkab väljuma ja koguneda rivvi ootele, lahe 🙂 polegi niimoodi organiseerimist varem näinud. Kontrolliti piletid ära ja suunati meid rongile mis väljas ootas. Vedaja oli Amtrak, rong oli suur, st pikk ja kõrge ka. Selle rongi lõppeatus oli New York ja sinna ta jõudis alles järgmise päeva hommikuks.
Miami – Orlando rong, vadaja Amtrak

Seetõttu olid rongis ka magamisvagunid, meie sõit kestis ligi 5 tundi, sest see oli aeglane rong ja paljude peatumistega. Väljast oli rong nagu seal kombeks värvimata ja eheda halli metalli värvi, peal ainult firma logod. Ega sees ka erilist kaasaegust silma ei paistnud, ruumi oli see-eest palju. Eesolevate istmete vahel oli ikka nii palju ruumi, et jalad sai täitsa sirgu lükata ja kõrvalistujad ei olnud ka kohe külje all. Väljast 30C kuumast alguses jahedasse rongi sisse minna on mõnus, kuid mõne tunni pärast ei ole enam nii mõnus istuda suvise kleidiga ruumis, mis on jahutatud 16,6C peale (seal näitas 62F). Olin oma reisi sallid, mis olid lennukis jm magamiseks peale võtmiseks suurde kohvrisse pannud, kohver oli aga eraldi pagasi vagunis ja sinna ligi ei pääsenud. Kuna olime üsna vara 6:30 ärganud, et kella 7:30 rongijaama jõuda, siis proovisin natuke magada, mingis poolunes õnnestus olla, sest liikumatult olles oli minul küll päris jahe. Teistel reisijatel olid oma tekid ja sallid peal, oli näha, et kohalikud ka teavad, et igal pool transpordivahendites sees on jahe. Ega midagi üle ei jäänud kui tuli paar korda käia rongi “restoranis”, mis oli pisike müügilett, ostmas sooja sööki ja kuuma teed. Küsisime seal restoranis töötajate käest, kellel endil olid kampsunid kõigil seljas, et miks neil nii külm on igal pool sees. Nad ütlesid, et igasuguste satikate pärast, et need ei hakkaks sees elutsema. Eks pea igal pool inimesed söövad ja joovad ka ja siis on täiesti arusaadav.
Miami – NYC rong, millega me Orlandosse sõitsime

Meie rong Orlandos ja kohvrikäru väljas.
Kui me Orlandos rongist välja pääsesime, siis esimene asi lõi tohutu leitsak muidugi pahviks. Tegelikult jalad ikka üsna kanged sellest jahedas istumisest, kuid õnneks soojendas see soojus need kiiresti üles.

Raudteejaamast oma majutuskohta sõitsime jälle Uberi’ga, sest seekord oli meil üüritud maja, mis asus äärelinnas eramute rajoonis ja otse järve kaldal. See piirkond kus me peatusime näeb linnulennult välja selline.
Õueala mis ulatub otse järve randa.
Orlando ümbrus on üsna soine ja järvi on palju, sealjuures suuri järvi, eks ole järv järve küljes kinni. Seal ümbruses oli näha, et igal majapidamisel on ka oma kaater, paat, jetid jmt. Seal on sellistel transpordivahenditel juba jumet, tahad sõidad sõpradele jeti või kaatriga teise järve otsa külla.
Oma privaatrand maja taga.

Seadsime ennast majas sisse, sirutasime jalgu, aga kaua väljas ei tahtnud olla, sest oli ikka päris palav. Maja oli mõnus ja hubane ja suur, 4 magamistuba, hästi suur elutuba avatud köögiga, suur aed kus oli aiamaja baarileti jm varustusega. Oli oma rand, paadisild, maja küljes oli suur varikatuse alune, justkui mingi veranda, aga hästi suur. Sellel verandal ja olid aknede asemel putukavõrgud ees ja veranda uksel ka metallvõrguga uks, ilmselt selleks, et mingid loomad sisse ei pääseks. Majas oli pesumasin ja kuivatusmasin, mis olid majast väljaspool verandal eraldi ehitatud ruumi. Köök oli ka korralikult varustatud kõige vajalikuga. Majast ma loomulikult ei saa fotosid ülesse panna, aga need 2 pilti on meie privaatrannast. Kes sinna kanti satub, siis Oralndos soovitan tõesti rentida maja mõne järve ääres, saate privaatsust nautida või siis basseiniga korter.

Õhtupoolikul oli meil
plaanis Oralndo Science Centeri külastus, mis ei olnud meie majutuskohast väga kaugel.
Natuke puhanud, asusimegi liikuma ja läksime sinna taksoga. Auto oli rendiks broneeritud järgmiseks päevaks, siis oli plaanis külastada Kennedy Space Center’it.
Orlando Science Centeri piletid olid meil samuti varem juba kodus neti teel ostetud ja 4 piletit maksid kokku 80€, ehk siis 20€ inimese peale. Science Center ei jätnud erilist muljet, kes on käinud Londonis teadusmuuseumis, siis ei ole mõtet ilmselt enam mujal kuhugi samalaadsesse kohta minna. Tundus, et Oraldo teaduskeskus oli rohkem väiksematele kui meie noormehed. Päris palju oli peresid, kes seal ilmselt oma vaba aega ja nädalvahetust veedavad. Esimesel korrusel oli seal loodus ja loomad, sisalikud jm kraam, teistel korrustel ka midagi eriti põnevat polnud. Olid suured mammutite luukered, mis olid kunstmaterjalist, klaasi all olid küll mõned õiged tükid ka. Viimasel korrusel oli  observatoorium nagu ikka, samuti toimuvad seal igasugused üritused ja show’d. Võib rentida privaatse ruumi ja korraldada seal oma sünnipäeva, samuti oli suur ilus terrass, mida võib ka sündmuse ja peo jaoks reserveerida. Selline ruumide rentimise ja pidude pidamise võimalus paistis, et on igal pool USA-s popp. Võimalik, et ma olen ülekohtune, et meile ei jätnud erilist muljet, siis oli suve aeg ja jõudsime üsna enne kinni panemist sinna. Samuti olime me ise päris palju kohti juba külastanud, et raske oli üllatusmomenti saada. Kui ma paregu vaatasin nende kodulehe kalendrit, siis on näha, et sündmusi toimub pidevalt, on suvekool ja erinevas vanuseastmes töötubasid. See on muidugi tore, et huviringe ja üritusi korraldatakse juba  18 – 36 kuud vanustele, siis on grupid ja koolieelsetele 3 – 5 eluaastastele eluaastast ja koolilastele. 

Dinosaurus Orlando Science Centeris

Arvuti sisemus, hästi suurelt

Muidugi oli seal 3D kino ja päeval on filmiseansid: arendavad ja õpetavad ning ka mingid Hollywoodi lastefilmid. Samuti on mingil kellaajal laser show, seda oleks tahtnud näha küll, aga sellel kellaajal kui meie olime ei toimunud enam üritusi, tuli ise lihtsalt eksponaate vahtida. Võimalik on maksta nädala tasu ja siis laps käib seal iga päev pärast kooli meisterdamas, nuputamas, kinos jne. Päris hea aja sisustamise võimalus koolieelsetele ja koolilastele. Kindlasti on see noorematele lastele väga huvitav ja arendav. Fotosid ma sealt ei teinudki, kes soovib uurige kodulehelt ja nooremas ning keskmises koolieas lastega tasub sinna minna. https://www.osc.org/about/hours-prices-more/

See lause ütleb kõik!
Sellel õhtu puhkasime oma peatuspaigas, sirutasime jalad välja ja nautisime ilusat öist vaadet järvele mille kohal kumas kuu. Tõesti oli hästi ilus ja vaikne, mõnus sume suveöö. Ilmselt nii nagu neil seal enamus öid on. Tegin foto ühest sildist mis oli seal majas dušširuumis ja see iseloomustab kõike väga hästi ?

Järgmisel hommikul saime magada ja puhata Kennedy Space Scenter’isse minekuks pidime auto võtma hiljemalt kell 14 rendiputkast ära, sest siis oli laupäev ja kauem ei olnud rendifirma avatud.
1. juuli, aeg on lennanud kiiresti. Täna oleme terve päeva ühes kohas kohal ja ei peagi kohvreid pakkima. Hommikul puhkame ja mina lähen välja päikest võtma, alguses lebotan natuke lamamistoolil ja joon teed, seejärel lähen paadisillale päevitama.  Naabermaja inimesed asjatavad väljas ja tervitavad mind. Kuna ma ei viitsi ise eriti suhelda siis hoian oma pilgu pingsalt muus suunas, st järve poole. Naabrid on küll sellise olekuga, et alustaksid hea meelega suhtlemist ja tutvumist. Ise lihtsalt e viitsi hetkel seletada enam kust ja kes me oleme, mis me siin teeme ja kuhu me läheme. Väljas on muidugi väga soe ja niiske. Naabrid käivad oma sillalt sulpsti ujumas, aga ma ei riski minna, sest meil on järves heinad ja mine tea kes seal heinte sees elutsevad. Naksavad veel kusagilt ja seda jama pole vaja. Lükkan ainult jalad paadisillalt vette ja kohe ujuvad tillukesed kalad jalgadelt surnud nahka näkitsema. See teeb päris palju kõdi. Olen korra lasknud oma jalgu niimoodi kalakestel koorida, see oli Tenerifel, kus sellist teenust pakuti. Siin aga puhta tasuta. Kuna vette ei riski minna ja kell 12 ja 13 vahel, siis läheb väljas väga palavaks ja lähen tuppa ennast jahutama. Noormehed on ennast ülesse vaikselt ajamas. Sööme ja sätime seal ja tundub, et aega on kuni järsku vaatame, et kell on 13:45. Autorendi koha kinni panemiseni ainult 15 min. Jalgsi oli meil sinna ca 20 min kõndida. Tellisime kiiresti Uber’i ära, autoga oleks sõit 10 min, ja meie reisijuht helistas rendifirmasse, et öelda, et me kindlasti tuleme, aga võib olla jääme 5 min hiljaks. Sealt vastati aga konkreetselt, et nad on kella 14:00- i avatud ja kui me selleks ajaks ei jõua, siis tuleb minna ja võtta auto teisest kohast. Nii oligi, et kui Uber meie maja juurde jõudis oli selge, et me ei jõua enam sinna rendifirmasse, seal teel oli olnud mingi liiklusõnnetus ja aega oleks läinud ca 20 min. Vahepeal sai uuritud, et ainukesed rendikohad mis laupäeval lahti on, on lennujaamas. Kuna meil oli järgmisel päeval vaja niikunii lennujaama minna, siis oligi hea sinna samasse tagasi viia. Hakkasime Uberiga lennujaama liikuma. Teel sinna, proovisime neti teel samast firmast autot broneerida, aga ei õnnestunud. Lennujaamas selgus tõsiasi, et ainult ühes firmas oli vabu autosid. Vot nii, hea oli, et oli ja hea, et Kennedy Space Center on kuni kella 20:00-ni avatud, seda me enne juba teadsime ja selle me kohe hommikul sinna ei kiirustanud. Sõita oli meil sinna 42 miili ja umbes 43 minutit. Keskus jääb saare peale.
Kennedy Space Center on küll väga võimas ja vahva koht. Seal võib viibida vabalt terve päeva, kui soovid kõiki halle ja shousid külastada. Kui te sinna sattute, siis soovitan kindlasti minna vaadata halli Heroes and Legends, kus saab päris laheda 3D kosmoselennu elamuse. Mida eespool, seda parem. Samuti minge kindlasti kosmosesütik Atlantise halli ja tegelikult tasub igale poole minna ja terve päeva seal olemiseks varuda, sest territoorium on suur ja aega läheb ka selleks, et oodata järjekorras millal algab kusagil mingi show.
Mõned fotod kosmosekeskusest.

Päris astronaudi kostüüm

Juhtimiskeskus

 Siin on päriselt kosomses käinud süstik.

Süstik Atlandise nina

Süstik Atlantise tagumine osa

Süstik Atlantise saba

Astronautide meeskonna buss

Atlantise sisemus
Õhtusöögiks jäid meie noormehed koju ja neil oli plaanis jälle pizzat süüa ning soov oli neil proovida Domino’s pizzat. Meie, täiskasvanud, läksime Premium Outletti kaupu jahtima.

Homme, st 2.juuli õhtul kell 20 lendame tagasi New Yorki, siis üks terve päev aega veel seal olemiseks ja 4. juulil tagasi koju. New Yorkis on meil nüüd broneeritud hotelli lennujaamale lähemal Queens’is.
Järgmine postitus juba nädala pärast uuesti NYC-s. Kuulmiseni! 


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga