Niagara Falls oma täies hiilguses. Foto on tehtud Niagara jõel sillalt, mis ühendab USA ja Kanadat
25. juuni, meie kuues reisipäev USA-s. Nüüd on küll meie organism juba kohaliku ajaga ära harjunud, uni tuleb õigel ajal ja ei lähe kell 5 hommikul ära. Saime magada täitsa normaalselt, meie võõrustajate kodust lahkusime kella 11 paiku. Selle päeva peamiseks atrakstiooniks oli Niagara Falls (kosk) ning bussisõit Buffalost Kandasse, Torontosse. Oleme väga tänulikud Ameerika perekonnale kellel me külas olime, nad olid väga lahked ja sõbralikud ja nende poeg Justin tuli meiega Niagara Falls’ile, viis meid sinna ja veetis meiega koos seal terve päeva. Kui Justin poleks meid Niagarale viinud ja meiega seal koos käinud, oleks meil sinna minek ja see päev koos suurte kohvritega kindlasti päris tülikas olnud. Vaata-mõtle kuhu kohvreid panna-viia kuni Niagrat vaatame, hiljem vaja jälle ära otsida jne. Tänu temale muutus meil elu kohe palju lihtsamaks. Buffalost oli bussi väljumise aeg 19:10 ja Torontosse saabumise aeg poole kümne paiku. Umbes 3 tundi sõitu, USA kohta ja meie reisi arvestades polnud see mingi aeg. Esmalt oli plaan veel külastada shopping centerit Walden Galleria, see oli muidugi meie noormeeste soov, sest nad tahtsid külastada veel seal olevat mängukeskust. Sealt edasi siis lõuna ajal Niagara kosele. Natuke üle tunni aja autosõitu, st USA mõistes, et ikka täitsa lähedal nagu te olete aru saanud. https://goo.gl/maps/owiqXKDBdbo Nagu eelnevalt mainitud saime sinna sõbra autoga, seda oli tunda kui hakkasime tuntud turismiobjektile lähenema. Muidugi palju busse, turiste jne nagu igal pool, parkimine seal ümbruskonnas muidugi tasuline. Enamus kohtades $20 päevas, aga õnneks leidsime koha, kus oli $5 päevas ja seal isegi saime koha autole. Eelnevalt oli uuritud, et tasub kindlasti võtta paadituur, mida nimetatakse Maid of the Mist. Pilet maksis $18.25 ühele inimesele. See paadituur pole muidugi privaatne, tegu on suuremat sorti paatidega, mis on väikese parvlaeva moodi ja kus rahvas on tekil. Paadid sõidavad kohe kahe kose alla ja seal keeravad ringi ja tulevad tagasi. Teisel pool koski paistab Kanada, kus Niagara jõe kaldal kõrguvad kallid luksushotellid vaatega USA poole ja jõe keskel asuvale kosele. Igale inimesele antakse paati minnes sinine vihmakeep, see on väga vajalik, sest ilma selleta saaks täiesti läbimärjaks. Kuigi ei saja, on seal koskede olek sarnane korraliku vihmasaju käes olemisega. Lisaks paadituurile on võimalik samuti kõndida üles kosele ja vaadata seda siis ülevaltpoolt. Meil nii palju aega ei olnud, et see matk ette võtta ja tegelikult poleks see midagi suurt juurde andnud. Peamine elamus on ikka sinna kose alla sõitmine. Selline siis on Niagara ja märg paadituur, võrreldes NYC oli seal piirkonnas üsna jahe ilm, st umbes 20C sellel päeval ?.
Erinevad atraktsiooni Niagara pargis
Paadituuri pilet
Niagara kosk, jõgi ning taamal paremal Kanda ja luksushotellid
Kõik vahivad koske, selja taga on Kanada
Mõned videoklipid paadisõidust kose alla ja seal all. Kuna seda on võimatu edasi anda sõnades ja lihtsalt fotoga, siis vaadake videosid, elamus on võimas.
Päris kose all
Päris kose all
Kes sinna kanti satub, siis soovitan kindlasti käia Niagara kosel ning võtta see paadituur. Me saime paadile üsna kiiresti, sest polnud väga pikki järjekordi, seetõttu oli meil liiga vara minna tagasi Buffalosse bussijaama. Otsustasime käia korra jagsi ära Kanadas mööda silda, mis läheb üle Niagara. Telefon sai lõpuks nii märjaks ja kose all tõmbas aku kohe nii tühjaks, et lülitas ennast välja ja hiljem ma ei saanudki enam pilte teha. Mõeldud tehtud läkisme jalgsi üle silla, et Kanadas lõunat süüa enne kui hakkame bussiga Kanadasse sõitma.
Kanadasse minek
USA – Kanda piir
Kanada
Minnes oli muidugi vaja läbida piiripunkt ja passikontroll, jalgsi saime üle ilmselgelt kiiremini kui oleksime autoga läinud, sest turiste oli palju ja USA enda inimesed käivad nädalavahetustel Kanadas lõbutsemas. Nii nagu Kanada poole jõudsime, oli tänavapilt kohe teine, baarid, restoranid ja muud lõbustuskohad. USA poole peal oli peamiselt rahvuspark ja kosk vaatamiseks, hotelle on, aga need on kosest kaugemal, Kanadas aga elu kees.
Vaateplatvorm kosele
Kanada tesipool jõge
Kanada teispool jõge
Ja jälle Kanada
Nagu öeldud oli söögikohti palju, linnas, jõe ääres, kohe nii palju, et ei teadnud kuhu minna ja mida valida. Seetõttu jäigi valikusse kiirtoit ? ja mina sõin seal oma elu teise hamburgeri. Esimese olin söönud siis kui meile tuli McDonald’s, seega umbes 20.a. tagasi. Tegelikult jäi valikusse kiirsöögi koht jälle sellepärast, et polnud väga kaua aega söömiseks. Oleks tahtnud küll seal kusagil ilusa jõe ja kose vaatega kohas toitu nautida, aga kohtades, kus on lauast teenindus, läheb seal tavapäraselt söömiseks üks tund vähemalt, kui mitte rohkem. Arusaadav ka, enamus kes söövad on turistid ja neil aega on, nende aega on vaja viita. Seega polegi Eesti vist kõige aeglasema teenindusega riik, nagu ma varem arvasin. Kiirelt Kanadas käidud asusime üle silla tagasi kõndima. Nüüd ei olnud Kanda poole peal enam mingit piirikontrolli, ees oli ainult ringlev tõkkepuu ja selleks, et sealt läbi pääseda Kanada poolele oli vaja panna raha, 50 senti oli see summa mis iga inimese pealt korjati. Minnes aga saime passi juba templid sisse, et oleme Kanadasse läinud. Nüüd siis tagasi Buffalosse ja ees ootas meid õhtune bussiteekond Buffalost Torontosse.https://goo.gl/maps/NoeUdYAyFi42 Bussifirma oli meile tuttav Megabus. Sallid ja kampsunid olid juba seljakotis kaasas, eks ikka külmetamise vastu bussis. Läksime siis teist korda üle piiri Kandasse, bussiga piirkontrolli oli palju lihtsam kui lennukiga, kuigi oma kohvrid pidi igaüks ise üle piiri viima ja läbi need valgustati ka. Kaks ja pool tundi bussisõitu läks kiiresti ja ees ootas meid Toronto. Jõudsime Torontosse plaani järgi poole kümne paiku, Buffalost väljus buss õigeaegselt. Kesklinnast, bussijaamast oli meil vaja veel minna oma ööbimiskohta, mis oli samuti Airbnb kaudu broneeritud. Meie eluase Torontos oli 2 magamistoaga (st, et 1 elutuba on alati lisaks kokku 3 tuba), bussijaamast ca 30 min trammisõidu kaugusel, st et ei olnud kesklinnast väga kaugel ega keeruline minna. Meie teekond bussijaamast majutuskohta. https://goo.gl/maps/p6Ve5NHCwUo Trammi asendas buss ja eelnevalt oli meil vaja mingist poest osta endale trammisõidu tokenid. Selle kõik oli meie tubli reisijuht juba eelnevalt kodus välja uurinud ja kõik juhised olid meile enne antud. See aga ei tähendanud, et meie teised oleks siis midagi suutnud meeles pidada, mis number sõiduvahendiga ja mis peatusesse me sõidame. Huvitav on see tõesti, et kui ise ei plaani ei tee ja ei otsi välja millega ja kuhu minna, siis on vajadust pidevalt üle küsida, kuhu ja millega ja kui kaua me nüüd sõidame. Saan aru, et meie reisijuhile oli see ka vahetevahel ikka üsna koormav, sest ilmselt oli tal vahel tunne nagu reisiks ta kolme lapsega kes on vanuses umbes 4 eluaastat ?
Õhtune Toronto kesklinn oma täies hiilguses
Sellest aga kus me Torontos käisime ja kuidas meil seal läks juba järgmises postituses. Peatse kohtumiseni!
